Repliik: Pika näoga poiss

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannar Raba
Rannar Raba Foto: Marko Saarm / Sakala

Olen algusest peale arvanud, et Viljandi põhikoolides erinevate vaheaegade graafikute lubamine on halb ja annab alust asjatuteks ebameeldivusteks. Nüüd on siis käsil esimene nädal, kui igaüks saab oma mätta otsast erinevuse mõju hinnata. Kesklinna kool puhkab, samas kui Paalalinna ja Jakobsoni kool jätkavad tööd harjumuspärases rütmis.

Töötasin eile ennelõunal kodukontoris ning jälgisin silmanurgast, kuidas minu kümneaastane poeg pikaks venitatud näoga mööda tuba ringi kondas, varbaga palli togis ja tüütava järjekindlusega poolel häälel hädaldas, kui lõputult igav tal on. Polnud ka ime, sest kõik lähemas naabruskonnas elavad lapsed, kellelt ta tahtnuks seltsi saada, õpivad teises koolis ja neid polnud kodus.

Ma ei söanda vaielda selle üle, kumb vaheaegade süsteem on sisuliselt parem. Nähtavasti leidub mõlema puhul nii plusse kui miinuseid. Küll aga olen nüüd veelgi enam veendunud, et kõigil põhikoolidel võiks see olla ühesugune. Pole põhjust, miks neil peaks selles küsimuses otsustusõigus olema.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles