Tormise aasta algab Viljandist

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veljo Tormise loomingulises pagasis on nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat traditsioonilises ja tänapäeva helikeeles.
Veljo Tormise loomingulises pagasis on nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat traditsioonilises ja tänapäeva helikeeles. Foto: Peeter Langovits (Postimees)

Reede õhtul kell 18 algab Viljandi pärimusmuusika aidas Veljo Tormise juubeliaasta avakontsert „Raua needmine, Veljo Tormis 85“. Tormise loomingut esitavad Tallinna muusikakeskkooli noortekoor (dirigent Ingrid Kõrvits), Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor (dirigent Janne Fridolin) ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.  

Tänavu 85-aastaseks saav üks Eesti armastatumaid heliloojaid on aastakümneid süvenenud eesti rahvalaulu, seda taaselustanud ja kasutanud oma loomingu aluseks. 
«Mitte mina ei kasuta regilaulu, vaid regilaul kasutab mind, et minu kaudu ennast väljendada,» on Tormis ise öelnud. Ta on alati rõhutanud, et tema jaoks on esikohal sõna. Seetõttu on Tormis eelistanud just koorimuusikat orkestrimuusikale. 
Veljo Tormis on kirjutanud umbes 60 tsüklit ja sarja ning üle saja kooriteose. Paljud neist põhinevad eesti või teiste läänemeresoome rahvaste ürgvanal rahvalaulul. Nii mitmedki teosed on aga arenenud kaugele üle koorimuusika piiride, muutudes omamoodi sugestiivseteks koorisümfooniateks. Tuntumate teostena võiks nimetada «Raua needmist» ning tsükleid «Eesti kalendrilaulud» ja «Unustatud rahvad» liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividel.
Heliloojale on alati olnud väga tähtis ka regilaulu traditsiooniline esituslaad. Dirigentide ja lauljate nõudliku õpetajana on ta selgitanud rahvapärast laulmisviisi, sellele omaseid sõnarõhke ja silbitamist, korduste sugestiivsust ning õiget tunnetust, et säiliks regilaulus peituvate iidsete rituaalide loitsiv ja maagiline toime.
2015 on Eestis kuulutatud muusika-aastaks. Aastat läbivad Veljo Tormise ja Arvo Pärdi juubeli tähistamine. (Sakala)
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles