Vaba mõte: Hapniku­vaegus akvaariumis

Rannar Raba
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannar Raba
Rannar Raba Foto: Marko Saarm / Sakala

Ükskõik, millises vormis või millise nurga alt Viljandimaa tulevikuperspektiive ei arutataks, varem või hiljem jõuab keegi vestlusringis tõdemuseni, et poliitikud peaksid rohkem ettevõtjate häält kuulama. Ettevõtjad on majanduse mootor. Ennekõike neist sõltub inimeste püsimine provintsis.

Jutt jumala õige. Poliitika ilma reaalse majanduseta on tühi õhk. Pole tootmist, pole tulu; pole tulu, pole palka; pole palka, pole maksuraha; pole maksuraha, pole avalikke teenuseid. Ses mõttes on hea, et aasta-aastalt on üha suurem hulk otsustajaid aru saanud: ettevõtluskeskkonna hoidmine ja arendamine kõige laiemas mõttes on ainus võimalus vee peal püsida. Kultuurimaja ja noortekeskus võivad korras olla, aga sellest üksi on vähe, kui inimesed nende lähikonnas tööalaseks eneseteostuseks võimalust ei leia. Seejuures polegi alati kõige tähtsam mõõdupuu palga suurus, vaid pigem see, kas inimene leiab argitoimetustest rahuldust või mitte.

Kui akvaariumis vett ei vaheta, kattub kirgas klaas varsti rohelise ollusega ja elukad selle taga surevad hapnikuvaegusse. Maakonna majandusega on samamoodi. Sellega tuleb tegelda kogu aeg, üha uusi lahendusi otsides. Ei ole nii, et ehitame tööstuspiirkonda uue teejupi, paneme selle kõrvale kraavi põhja rullitäie kaablit jooksma ja ärid löövad igaveseks õitsele. Sellele lisaks on tarvis head lobitööd, üksteist täiendavate nutikate ideede kokkuviimist ning oskust asjalikke ettepanekuid tähele panna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles