Ettevaatlik röövlind eelistab inimesele kombaini

Vana maanteepost on hiireviule tüüpiline peatuspaik. Foto: Urmas Sellis

Ornitoloogiaühing on Eesti aasta lindu valinud 1995. aastast. Tänavu tiitlit kandev viu on seega järjekorras 21. Kui mullu fookuses olnud kirevasuline jäälind on Eestis väikesearvuline pesitseja, siis temaga võrreldes tagasihoidliku väljanägemisega viu on märksa suurema arvukusega.

Kui nüüd täpne olla, siis sel aastal on ornitoloogid pjedestaalile seadnud suisa kolm lindu ehk siis liigirühma, millesse kuuluvad võhikule segiajamiseni sarnased hiireviu, herilaseviu ja tali- ehk karvasjalg-viu. Nende kõveranokaliste tegelaste tegemisi aitab lehelugejaile tutvustada linnu-uurija Urmas Sellis.

Ratsionaalset põhjust just viu aasta linnuks valida Sellise sõnul polnud, sest see liigirühm pole hävimisohus. «Nendel liikidel läheb võrreldes teiste lindudega hästi,» räägib ta. «Püsivat territooriumi hoidvatel lindudel loetakse paare. Hiireviul oleneb paaride arv sellest, kui palju on toitu saada. Heal hiireaastal on neid Eestis kuni 7000, kehvemal aastal võib aga olla poole vähem. Kanakulle on meil näiteks ainult 600 paari.»