Tauditõrjes pole kelleltki snitti võtta

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaa jahimeeste liit ja Eesti jahimeeste selts korraldasid koosoleku, kuhu kogunesid Aafrika seakatku leviku teemal veterinaaar- ja toiduameti ning keskkonnaameti esindajatega aru pidama umbes 30 maakonna kütti. Fotol (vasakult) Teet Koitjärv, Tõnis Korts, Peep Männil ja Ago Pärtel.
Viljandimaa jahimeeste liit ja Eesti jahimeeste selts korraldasid koosoleku, kuhu kogunesid Aafrika seakatku leviku teemal veterinaaar- ja toiduameti ning keskkonnaameti esindajatega aru pidama umbes 30 maakonna kütti. Fotol (vasakult) Teet Koitjärv, Tõnis Korts, Peep Männil ja Ago Pärtel. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viljandimaa jahimeeste liidu majas arutas ligi 30 maakonna kütti koos veterinaar- ja toiduameti ning keskkonnaameti esindajatega sigade Aafrika katku leviku tõttu tekkinud olukorda. Arutelu sai sisse tulisemad tuurid, kui sõna läks jahimeestele, kes iga päev Tarvastu vallas taudikoldes tegutsevad.

Kui Eesti seitse taudipiirkonda kokku võtta, siis Viljandimaa on nakatunud sigade arvult esikohal: siin on positiivse tulemuse andnud ligi sajalt loomalt võetud proov.

Kärstna jahiseltsi esimees Henno Kallas märkis, et metssigu võib kokku surnud olla isegi paar tuhat. «See on küll oletus, aga metsad on meie kandis sigadest tühjad ja jahimeestel pole enam motivatsiooni haigusjuhtudest teada anda.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles