Kuigi Viljandi kultuurimaja kauaoodatud remont on edasi lükkunud ning linnaisad ei tea täpselt, mille arvelt oleks võimalik arvatust palju kallimaks muutunud ehitusplaane kärpida, ei sea keegi kahtluse alla seda, et kultuurimaja on linnale ikkagi vaja.
Viljandi kultuuritegelaste hinnangul polnud kultuurimaja senisel kujul jätkamine eriti mõttekas, ent tantsijatel ja lauljatel on suured ootused edaspidiseks, kui maja peaks olema läbi teinud hädavajalikud ümberkorraldused. Linnavalitsus plaanib paraku kultuurimaja remondiprojekti lähitulevikus kokkuhoidlikuma pilguga üle vaadata.
Abilinnapea Helle Aunap rääkis, et kultuurimaja peaks kujunema eelkõige ürituste korraldamise ja seltside kooskäimise kohaks.
«Viljandil on kultuurimaja igal juhul vaja,» kinnitas ta. «Kas just sellisel kujul nagu seni, on muidugi iseküsimus.»
Abilinnapea sõnul on tulevase sisu üle tublisti aru peetud. Muu hulgas on plaanitud kultuurimajja laiendada avatud noortekeskuse tegevust.
«Loomulikult peaks ta olema meie kõikvõimalike tantsu ja lauluga seotud seltside koosolemise koht,» ütles Aunap. «Neid, kes koos tahaksid käia, on palju, ning muidugi ootavad nad, et saaksid kultuurimajja tulla nagu oma koju.»
Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Ando Kiviberg toonitas, et uues majas peaksid olema head tingimused kõiksugustele Viljandi kultuuriühendustele.
«Rahvatantsijad on praegu näiteks hirmsasti hädas ja neil on väga harjutusruume vaja,» tähendas Kiviberg. «Erilist tähelepanu tuleb pöörata just seltsitegevusele ja kodanikuühendustele.»
See võiks tema sõnul olla Viljandi kultuurimaja roll ning seda peaks ka remonti kavandades silmas pidama.
Mitut tantsurühma vedava Vaike Rajaste hinnangul vajaks linna kultuurimaja eelkõige suurt ja korraliku saali, mida Viljandis praegu pole.
«Kultuurimajas oli seni ainult üks saal, kus me proove tegime,» nentis Rajaste. «Keldrisaalis tegutses noortestuudio Face, aga see oli küll treeninguteks täiesti sobimatu koht ja ma ei saa aru, kuidas lapsed seal tööd teha said.»
Rajaste kirjeldust mööda peab saal olema suur, et inimene õpiks liikuma, mitte kohapeal tammuma. «Elu on näidanud, et tantsijad, kes on sunnitud kitsastes tingimustes harjutama, ei saa hiljem suurel väljakul hakkama. Kitsas ruumis ei saa selga sirgu lüüa,» rääkis ta.
Rajastel polnud kahtlustki, et korralik tantsusaal oleks Viljandis rakenduses hommikust õhtuni.
Viljandi meeskoor Sakala on kultuurimajas hädapärast pool aastat proove teinud, kuid sellest siis loobunud. Koori juhatuse esimees Rein Kikas kinnitas, et ka Viljandis tegutsevad koorid ootavad pikisilmi harjutusruumi.
«Ideaalis oleks ühele koorile vaja kolme ruumi,» rääkis Kikas. «Üks peaks olema selline, kuhu mahub ära vähemalt viiekümne-kuuekümneliikmeline koor. Ülejäänud kahes saaksid lauljad harjutada häälerühmade kaupa eraldi.»
Seni on muusikud nagu ühest suust kurtnud kultuurimaja saali kõrvatorkavalt halva akustika üle. «See saal polnud ju kontsertideks mõeldud, tegemist oli kunagise teatrisaaliga,» meenutas Kikas. «Kontserdisaali mõõtmed on hoopis teised.» Ta lisas, et linna kooridel on vaja eelkõige harjutamisruumi, häid kontserdisaale siin jagub.