Liiga palju on Viljandimaal sel sügisel neid koole, kus remont jätkub ka pärast 1. septembrit, ehkki algsete plaanide kohaselt pidanuksid hooned juba mitu kuud, Abja-Paluojal lausa aasta tagasi valmis olema.
Juhtkiri: Kes on süüdi?
2. september 2010, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomulikult tekib küsimus, kes on süüdi. Tänase «Sakala» kahel keskmisel küljel on üritatud sellele küsimusele vastust otsida, kuid absoluutset tõde ei leia ka sealt. Tellija arvates on süüdi ehitaja ja ehitaja meelest tellija. Mõlemad viitavad omakorda projekteerijale, kellel jällegi on põhjust osutada ekspertiisi tegija või omaniku palgatud järelevalvaja poole.
Mängu on kaasatud väga palju osalisi ja üks väike viga võib iga järgmise mängijani jõudes üha võimenduda.
Kindlasti on õigus rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhil Agris Peedul, kes manitseb vallajuhte, et need enne riigihangete korraldamist teeksid endale pisidetailideni selgeks, mida soovitakse. See aga tähendaks, et vallajuht on ehitusekspert, kes suudab juba paberilt projekti lugedes aru saada, et ventilatsioon ei klapi majaga või elektrijuhtmestik on valesti kavandatud.
Kui vallajuht ei ole väljaõppinud ehitusinsener, siis kes teda aitab. Viljandi linnavalitsuses on vähemalt töökohad, mis eeldavad eelnimetatud haridust, pisivaldades pole aga tihti sellise ehitusnõuniku palgal hoidmiseks raha.
Teine probleem on aeg. Ehkki kõrvalt vaadates tunduvad paljud ehitused venivat, on tegelikult asjaajamises aegu, kui raha leidmise nimel tuleb kiirustada.
Sedasi võib paraku juhtuda, et raha küsitakse väiksemaks tööks, kui tegelikult vaja oleks, või satub ehitus aega, mil hinnad kerkivad. Nii või naa tuleb pärast rahasaamist nentida, et sellest ei piisa ning lisa pole kuskilt võtta. Just nõnda juhtus näiteks Viljandi kultuurimajaga, mille ehituse otsustaski linnavalitsus eile rahanappuse tõttu ära jätta.
Üks on kindel: suurte ehituste puhul on mõistlik palgata eksperte. Paarisaja tuhande krooni suurune lisakulu võib paarikümne miljoni krooni suuruse ehituse palju odavamaks muuta.