Eesti piimatööstuse möödunud aasta esimese kolme kvartali müügitulu oli küll ligi kuus protsenti suurem kui tunamullune sama perioodi oma, ent pärast Venemaal kehtestatud sisseveokeeldu Euroopa Liidu toidukaupadele on see kasv hakanud pidurduma.
Eesti piimatööstus piilub Aasia poole
8. jaanuar 2015, 07:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piimatööstused valmistasid 2014. aasta üheksa kuuga 172 200 tonni tooteid koguväärtuses 308,3 miljonit eurot ja tootlikkus suurenes 2013. aasta sama ajaga võrreldes ligi kuus protsenti. Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand ütles, et läinud aasta üheksa esimese kuuga toodeti 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 2,6 protsenti rohkem, kuid see tuleb aasta esimese poole toodangu arvelt.
Kand nentis, et detailides on keeruline öelda, kus ja kuidas see 308,3 miljonit eurot kokku jookseb, aga üldjoontes võib seda pidada positiivseks näitajaks. «Me peame muidugi arvestama, et need on ikkagi aasta esimesed üheksa kuud, mis tähendab, et raskemad ajad sinna sisse ei jää.»
Kõige keerulisem aeg oli Kandi sõnul tõenäoliselt aasta lõpp. «Nagu ka statistikast näha on pluss kvartalist kvartalisse vähenenud. Kõige suurem oli see ikkagi aasta algul, aga aasta teisest poolest või augustikuust alates on see selgelt vähenema hakanud.»
Kõneldes aasta viimasest kvartalist, mille kohta veel tulemusi kokku võetud pole, ütles Kand, et hulk tooteid, mida varem Venemaale viidi, on praegu turul üle või siis neid ei toodetagi enam. «Räägime siin ennekõike mõnedest juustudest.»
Sissetallatud rada käia ei saa
«Küsimus ongi selles, mida praeguses olukorras teha,» märkis Taavi Kand. «Eks tööstused ole tõenäoliselt oma tooteportfelli üle vaadanud ja rõhuvad nüüd nendele toodetele, mida on lihtsam müüa, aga mille hind on madalam. Nad on nii-öelda kohanenud ja otsivad ka uusi turge. Aga ega see uue turu leidmine ole lihtne või võluvits. Isegi kui selle leiab, pole sinna tõenäoliselt võimalik müüa täpselt sedasama, mida varem viidi Venemaale.»
Seega sissetallatud rada piimatoodete turul enam käia ei saa. Nagu Kand nentis, minnakse uuele turule esialgu tavaliselt kaubamärgita pooltootega, näiteks pulbritega, ja kui ollakse ennast sinna juba sisse söönud, saab seal hakata müüma ka kaubamärgiga tooteid ja kallimaid kaupu, mille eest on võimalik rohkem raha teenida.
Praegu vaatab piimatööstus Kandi sõnul ennekõike Ida- ja Kagu-Aasia poole. «Detailidest loomulikult keegi veel palju rääkida ei taha, aga ma loodan ikkagi positiivset arengut ja seda, et mingisugused tehingud lähiajal tulevad,» tähendas ta. «Selles mõttes usun, et olukord hakkab mõnevõrra paranema. Aga millal täpselt see piimatootjatele piima hinnas kajastub, on väga raske öelda ja see ei sõltu Eesti tööstusest, vaid ikkagi pigem globaalsest olukorrast.»
Riiulitel näeb aina rohkem Leedu juustu
Seda ohtu, mis oli kuue-seitsme aasta eest, kui jaekaubanduses kukkus piimaliitri hind väga madalale, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja sõnul praegu pole. «Piima jaehinna kõikumine on omaette teema,» lausus ta ja selgitas, et jaehind ei liigu korrelatsioonis kokkuostuhinnaga.
Seda näitab ka praegune olukord: eelmise aasta algusega võrreldes on piima kokkuostu hind peaaegu poole võrra langenud, kuid piima hind poes ei ole väga palju muutunud. «Loomulikult on tööstuste huvides seda siseturu hinda hoida, sest eksporditurg on kas kadunud või on ekspordi hinnad tunduvalt langenud,» rääkis Kand. «Nii pole ka Eestis väljamüügi hinnad sedaviisi langenud nagu keskmiselt Euroopa liidus.»
Statistika näitab, et Euroopa Liidus on keskmised väljamüügi hinnad langenud isegi kuni 28 protsenti.
«Need tooted, mille kohta väljamüügi hinda arvutati, olid ennekõike jaekaubanduse tooted,» selgitas Kand ning lisas, et eks mujalgi üritata neid hindu hoida, aga enamasti on protsess käinud natuke teistpidi: väljamüügi hinnad on läinud langusesse. «See tähendab, et turud on mujal võib-olla natuke avatumad ja ka teistest riikidest tuleb jaetarbija tooteid rohkem sisse. Eesti piimaturu olukord on pigem selline, et ega meil neid jaetooteid väga palju sisse tooda. Valdavalt teeme neid ju ise.»
Kand möönis, et meie kaupluseriiulitel on küll üha rohkem Leedu juuste ja Leedu piimatööstuste pakkumiste tõttu võib ühel hetkel ka Eestis jaehind allapoole liikuma hakata, aga praegu Eesti tööstustel siseturu hinna langetamise huvi ei ole, sest see on koht, millest teenida.