Talvine suurvesi leotab Soomaad

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrge säärega kummikud kuuluvad Soomaa elaniku jalatsite hulka. Sonni talu peremees Tõnis Korts ütleb end omal kombel nautivat iga nähtust, mida piirkond pakub. Tema 12-aastane tütar Taaja peab üleujutust pigem tüütuks, talle meeldib kõige rohkem ikkagi Soomaa suvi.
Kõrge säärega kummikud kuuluvad Soomaa elaniku jalatsite hulka. Sonni talu peremees Tõnis Korts ütleb end omal kombel nautivat iga nähtust, mida piirkond pakub. Tema 12-aastane tütar Taaja peab üleujutust pigem tüütuks, talle meeldib kõige rohkem ikkagi Soomaa suvi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kiire lume sulamine ja vihmasadu ajasid nädalavahetusel Soomaal jõed sängist välja. Kui viis päeva varem pidi seal kandis liikuja arvestama sügava lumevaibaga, siis pühapäeval lainetas luhtadel vesi.

Halliste jõe ääres elava Tõnis Kortsu sõnul on talvine suurvesi enamasti kevadisest tagasihoidlikum. Sellest hoolimata pole tal tavalise kummikuga lootustki kuiva jalaga juurdepääsuteelt taluhoovi jõuda. 

Kalamehesäärikuis kodu poole astudes püüab ta püsida teerajal, sest see on ümbritsevast luhast veidi kõrgemal. «Ega siin üle pea vett ju ole, aga rinnuni võib küll märjaks saada, kui mõnda madalamasse kohta astuda,» teab Korts.

Kiire vool 

Kui kõrgeid säärikuid pole, võivad jalad kuivaks jääda näiteks kanuuga liigeldes.

Eemalt paistab veeväli ühtlane ja rahulik, kanuuga võib aga ootamatult sattuda kiiresti liikuvasse veevoogu. See tõmbab sõiduriista risti ja kui siis mõni takistus juhtub ette jääma, on ümbermineku oht üsna suur.

«See on siin meie rätikukuivatamise koht,» osutab Tõnis Korts vaevu veest paistvale käsivarrejämedusele rõhtpuule. «Maapinnast on see umbes meetri kõrgusel.» 

Luhal aerutaja näeb korraga näiliselt seisvat jäälaikudega vett, selle kõrval kiiret jõevoogu ning samal ajal taevast langevat vihma ja lume segu. Keset luhta jalavanni võttev väärikas lepapuu on end tuulepoolsest küljest valgesse rüütanud.

Tõnis Korts ütleb, et üleujutus ehk viies aastaaeg on Soomaa rahvale tuttav ja inimesed oskavad sellega arvestada. «Vesi reguleerib siin kõike. Inimene võib ju plaane teha, aga enamasti on nii, et kui plaanid tehtud, tuleb üleujutus,» kõneleb ta muheldes.

Hoonetele suurvesi suuremat kahju ei tee. «Ju osati vanasti nii ehitada,» arvab Korts. «Vesi leotab küll kõik märjaks, aga kahe nädala pärast on palgid jälle kuivad.»

Rohkem kui inimest hirmutab suurvesi hiiri, rotte, mutte ja tuhkruid, kes vee eest pagedes kõrgematelt kohtadelt kuivemat olemist otsivad ja nõnda ka inimelamust peavarju loodavad leida.

Ja ehkki vesi lainetab otse saunaukse ees, nendib peremees, et suurvee ajal pole mõtet sauna kütta: ümbritsev külm vesi jahutab hoonet nii palju, et soojaks seda ei saa.

Soomaal tavapärane 

Riigimetsa majandamise keskuse loodushoiu osakonna Edela-Eesti piirkonna juhataja Riho Männiku sõnul eile Tõramaal suurvett ei olnud, aga Tipu luhtadel lainetas rohkemgi kui mullu kevadel.

Tõramaale jõuabki suurvesi tavaliselt hiljem, kui Tipus vesi juba alaneb. Praegu on aga Tipus vett pühapäevaga võrreldes isegi rohkem, samal ajal kui Öördi metsas, kus mõni päev tagasi samuti vesi sees oli, on see juba pool meetrit alanenud. 

Et suured jõed on veel jääkaaneta ja vesi liigub kiiresti, võib juhtuda, et Tõramaale seekord suurvesi ei jõuagi. Kuidas tegelikult kujuneb, sõltub kõik ilmast ja sademetest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles