Tuleva aasta pensionitõusu ampsab endale hooldekodu tasu

Sten Mahov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Allikas: Sakala

Peaaegu kõik Viljandimaal asuvad hooldekodud tõstavad uuest aastast voodikoha tasu mitmekümne euro võrra. Need, kes ei tõsta hinda kohe aasta algul, teevad seda näiteks aprillis, kui kosuvad pensionid.

Sotsiaalministeeriumi teatel kasvab aprillis 44-aastase staažiga inimesel keskmine vanaduspension praeguselt 353-lt 374 eurole. Maakonnas on hooldekodusid, kus tasu tõuseb kohe aasta algul ning rohkem kui 21eurot pensionilisa.

Üks selliseid kohti on Viljandi valla hallatav Pärsti hooldekodu. Seal kasvavad tasud ainult oma valla inimestele: hoolduskoht 20 ning põetuskoht 50 eurot. Küsimusele, miks see nii on, vastas hooldekodu juhataja Erika Kiviloo, et eks nemadki tarbi teenuseid sama palju kui teiste valdade inimesed. 

«Ma ei tea, mis 1. jaanuaril toimuma hakkab, kui hind tõuseb,» ütles ta vastuseks küsimusele, kas inimesed on varasemate hinnatõusude aegu oma lähedasi koju viima hakanud.

Kolga-Jaani hooldekodu ja Karksi valla Polli hooldekodu juhatajad Eda Protsini ja Laine Ikonen ütlesid, et varasemate hinnatõusude tõttu vanureid hooldekodudest ära viidud ei ole. 

«Kui pere peaks maksmisega raskustesse sattuma, saavad lapsed esitada vallale avalduse ja paluda abi. Põhimõtteliselt ongi vald suures osas maksja. Raha pärast ei ole pidanud kedagi ära võtma,» rääkis Ikonen. 

Nii Kõo vallas asuva Pilistvere hooldekodu kui Viljandi valla Viiratsi hoolekandekeskuse ja Viljandimaa hoolekandekeskuse kohatasud tõusevad 20–25 eurot. 

«Ja selle peaks katma ära pensioni tõus. Sest need, kes jaksavad maksta praegu, peaksid suutma maksta ka pärast hinnatõusu,» lausus Viiratsi hoolekandekeskuse juhataja Merike Siht. 

Viljandimaa hoolekandekeskuse juhatuse liikme Marge Tammesalu sõnul kerkib seal aasta alguses hooldajate tunnitasu kolme euroni. «Samuti tahame algaval aastal rohkem tähelepanu pöörata personali kutseoskuste parandamisele, sest kvaliteetset teenust saavad pakkuda vaid pädevad ja professionaalsed töötajad. Majanduskulusid ei olnud võimalik aasta algusest suurendada,» selgitas ta.

Hind ei tõuse igal pool

Tarvastu vallas asuv Kärstna hooldekodu ei tõsta kohatasu uue aasta algul, küll aga märtsis või aprillis. 

«Et kohamaks tõuseb, on kindel. Siis, kui tõuseb ka pension,» sõnas juhataja Ly Kirt ning lisas, et esialgu pole teada tõusu suurus. «Praegu on mähkmeteta 420, mähkmetega 445 ja väljastpoolt Tarvastu valda pärit inimesele 495 eurot.» 

Lõuna-Eesti hooldekeskuse Karksi Kodus, kuhu võetakse inimesi kõikjalt Eestist, kallineb uuest aastast koht viis protsenti. «Meil on tasu üks ja sama nii lamajatele kui teistele,» lausus juhataja Margit Aab.

Hinnatõus tuleb ka Suure-Jaani vallas asuvas Lõhavere ravi- ja hooldekeskuses ning Halliste vallas asuvas Mulgi Häärberis. Kui suur tõus on, seda hoolekandeasutuse töötajad öelda veel ei osanud. 

«Meil ei ole nõukogu otsust selle kohta. Kui tõuseb, siis 1. aprillist,» selgitas Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juhatuse liige Marika Tirmaste.

Voodikoha hind kallineb ka Abjas, kus see on muutumatuna püsinud juba neli aastat. 

Kõpu hooldekodu ja Mõisaküla hoolekandekeskus on maakonnas ainukesed, kus uuel aastal kallinemist oodata aga ei ole. «Meil on üks hind kõikidele ning järgmisest aastast hinnatõusu ei tule,» kinnitas Mõisaküla hoolekandekeskuse juhataja Liivia Rannama. 

Kõpu hooldekodu juhataja Malle Vaher rääkis, et kohatasu tõsteti viimati eelmisel aastal ning nüüd proovitakse olemasolevate hindadega hakkama saada. «Oleme otsustanud. Käisin vallas rääkimas, et püüame hakkama saada, sest kui tõsta, kes siis inimesi enam meile toob. Viiakse suurematesse ja uhkematesse hooldekodudesse, kus hind on sama kallis või kallim,» ütles Vaher.

Hinnatõus võttis inimesi

Kui teiste hooldekodude juhatajad laususid, et hinnatõusu tõttu pole neilt kedagi ära viidud, siis Kõpus on seda ette tulnud. «Võetakse küll inimesi ära, hakatakse odavamaid kohti otsima. Mõni, kellel raha ei ole nii palju, viib isegi koju. Meie valla inimesi ära viidud ei ole, aga kaugemalt on. Kui meie omad ei suuda maksta, maksab vald juurde.»

Viiratsi hoolekandekeskuse juhataja Merike Siht tõdes, et hoolduse eest tasumine on peredele suur probleem ning kindlasti on ka neid peresid, kes ei jaksa seda teha. «Mõni on sunnitud otsima väga odavat võimalust, mis kokkuvõttes ei pruugigi nii odav olla – näiteks lisanduvad külastama minekuks sõidukulud, kui hooldekodu asub kodust kaugel.»

Juhtub ka seda, et pered, kel pole raha eakat hooldekodusse panna, toovad ta näiteks lamatiste tõttu hooldusravisse. Eriti sageli juhtus seda majanduskriisi aastatel. 

Abja haigla juhataja Maimu Paumere sõnul oli läinud majanduskriisi aegu sealses hooldekodus vabu kohti küllaga, inimestel aga ei olnud raha, et teenuse eest maksta. «Kuna enam kodus hakkama ei saanud, jõudsid vanurid siia tihti hooldamata. Noored olid tööl, aga vanainimest ei olnud võimalik ka hooldekodusse panna, sest ei olnud raha maksta,» rääkis ta olukorrast, millega aastate eest silmitsi seista tuli. 

Seis on tema sõnul praegu hoopis teistsugune, kuid hooldamata ning valesti hooldatud inimesi jõuab aeg-ajalt ravile ka praegu. Enamasti on need üksikud eakad inimesed, kes ei soovi kodunt lahkuda, kuid kel talvel läheb tervis halvaks. Tegelda tuleb ka eluheidikute külmunud jalgadega.

Ka Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse juht Kaja Koger tõdes, et sinna on jõudnud hooldamata või valesti hooldatud eakaid, kuid viimasel ajal pole neid siiski varasemast rohkem olnud. 

Maimu Paumere ütles, et saab päevas vähemalt kaks kõnet küsimusega, kas kohta on. «Esimene küsimus ei ole isegi see, kui palju maksab. Kui maja oleks kummist ja oleks vabu kohti, oleksid kõik paari nädalaga täis. Paraku aga vabaneb koht ainult ühel teel.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles