Kui enne Kolga-Jaanit Vissuvere poole viivale laiale kruusateele keerata, tuleb seal manööverdada kuni seitsme sentimeetri sügavuste porirööbaste vahel. Selline oli tulemus, kui ühel päeval sõitsid sealtkaudu raskeveokid.
Külaelanikud sattusid põlvist saati teesse
19. detsember 2014, 07:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on mülgas, mis siin praegu on,» tähendas tolle tee äärse talu pidaja Märt Laansalu. Tema sõnul on Vissuvere ja Järtsaare küla inimesed teeparandamise trummi tagunud juba tükk aega. «Suvel oli kohutav tolm ja sellistel talvedel nagu praegu on puhas muda.»
Põlvist saati poris
Tee võttis eriti mudase ilme üleeile, kui turbaettevõtte suured veokid hakkasid sealtkaudu käima.
«Selle tõttu oli õhtuks meie tee muutunud kohati suisa ohtlikuks,» märkis Veski talu peremees Aivo Jurak.
Ta rääkis, et lapsed käivad sealtkaudu kooli ja mõni täiskasvanu jalgrattaga tööle, aga praegu on seal rattaga püsti püsida peaaegu võimatu. Asfaltteega ristumise paik on kaetud paksu mudaga.
«Kui natuke külmetab ja siis keegi pidurdab, on ta otsapidi teise tee peal väljas,» nentis Jurak.
«Oleme põlvist saati selle kruusatee sees,» lisas Aijar Kangus, kes on tee ääres põllumajandustehnikat müüva osaühingu Nordamus esindaja. «Kinnisvaramaaklerid üürivad nende vagude sisse juba kortereid välja.»
Kanguse sõnul on eriti hulluks asi läinud just viimasel paaril aastal. Ainuüksi Nordamuses käib tippajal kliente päevas 50 jagu. «Ja siin sõidab veel ju suuri autosid: talunikud traktoritega, metsaveomasinad, siis karjääri tüübid veavad kruusa ja rabamehed sõidavad oma veokitega,» loetles ta. «See tee on õudne – kui autoga sõidad, siis ainult antenn paistab välja.»
Üleeile saatsid külaelanikud tee seisukorra kohta kirja maanteeametile, kellele see kuulub. Eile lõunaks polnud Aivo Juraku sõnul vastust tulnud.
Ta rääkis, et külaselts on teinud pöördumisi ka mõlemale ministrile, omal ajal Juhan Partsile ja nüüd Urve Palole. «Vastus oli täiesti copy-paste, et teel puudub intensiivne kasutus,» sõnas Jurak. Elanikud on korraldanud uuringu vedude kohta ja suvel tehti häält rattaretkel «Tahan sõita ohutult».
Mustkate oleks hea
Märt Laansalu lisas, et sügisel korraldati uuesti ka liiklusloendus ja selle järgi on liikumine teel intensiivsem kui varem. «Ööpäevas oli nüüd vist üle 120 auto ja sellega tõusime järgmisele tasemele,» märkis ta.
Kolga-Jaani vallavanema Kalevi Kauri teada on selle Kolga-Jaani ja Kõo vahelise kruusatee lõigu parandamine maanteeameti 2016. aasta plaanis. «Loodan, et plaan täitub, aga ma ei saa öelda, et see tee oleks palju kehvemas seisus, kui on vihmaga vallas paljud teised riigiteed,» lausus ta. Vallavanema sõnul on selge, et pole ressurssi kõiki teid asfaldi alla panna, aga tasub siiski loota, et 2016. aastal töö tehtud saab.
Aijar Kangus tähendas, et võib-olla on asfalt isegi peen sõna – külarahvale sobiks ka tavaline mustkate, peaasi et suvel väga ei tolmaks ega sügisel mülgas poleks.
Maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik ütles, et ameti lepingupartnerist hooldaja on kohapeal käinud, tekkinud olukorraga tutvunud ning teinud, mis võimalik. Ta lausus, et maanteeamet palub kohalikelt elanikelt ebamugavuste pärast vabandust, aga hooldaja püüab muuta esimeste külmadega tee läbitavust paremaks ning uurida selle seisundit põhjalikumalt.
«Mida edasi teha, sellest saab rääkida ehk nädala pärast,» sõnas ta.
Raadiku sõnul on kõne all riigimaantee number 24109 kruuskattega tee tolmutõrje lõigud. Neile on veetud veidi savisemat purustatud kruusa, mis peab tolmutõrje toimimiseks niiskust hoidma.
«Praegu on nendel lõikudel tolmutõrjeks lisatud sool kruusakihi ära sulatanud, kuid alumine kiht on külmunud. Turbaveo tõttu suurenenud liiklussagedus on pealmise pehme kruusakihi nii-öelda läbi seganud ja teele on tekkinud 5–7-sentimeetrised rööpad,» kirjeldas ta olukorda ja kinnitas, et tee kandevõime pole kaotsi läinud.
Praeguseks on turbavedu lõppenud. Hooldaja paigaldab massipiirangu märgid ning ilma jahenedes püüab tekkinud rööpad likvideerida.