Rüüstajale mõtlemiseks

, Viljandi elanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ON ADVENDIAEG. Käisin laupäeval Viljandi Vabaduse platsil esimese küünla süütamisest osa saamas ning vaimulike ja linnaesindajate sõnavõtte kuulamas. Kogu väljak oli õueküünaldega valgustatud... Läksin ka Jaani kirikusse kontserdile. Väga ilus oli. Lahkusin heade emotsioonidega.

Järgmisel päeval otsustasin abikaasa kalmul laternas õliküünla süüdata, ehkki eelmisel laupäeval, kui sinna kuusekesi viisin, olin mõelnud, et süütan küünla jõululaupäeval. Kalmistule jõudnud, tabas mind paha üllatus: laternat ei olnud enam. Kuidas ta külmunud maa seest välja sikutada suudeti?

Üks abielupaar möödus minust. Nad olid märganud tükk maad eemal katkist laternat. Selle kaant ja vart ei olnud aga kusagil näha. Klaas oli katki.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles