/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
Eile hommikul maksti välja pensione ja sotsiaaltoetusi. Pangakontorite ees looklesid pikad sabad ja turu ümbrus oli saginat täis. Erakordselt suur melu valitses Viljandi parkides, kus teatud kontingent asus vedelaks tehtud summasid põhjaliku pühendumusega kurku kallama.
Mõni minut enne kella kümmet valitseb turu parklas tõeline laadameeleolu. Kõnniteel peavad kolm täisjõus meest sõjaplaani, nad loevad münte ja klapivad. Vilavad silmad annavad aimu, et konsensusele pole veel jõutud.
Turu Säästumarketis keeb elu täistuuridel. Kõik kassad töötavad. Esimene viin, tagasihoidliku etiketiga Beloff, läheb loosi kell 10.04. Hiljem potsatab sama tootja pommikesi kassalindile vaata et igal viiendal ostjal. Üks võidunud dressis eatu mees väljub poest aga nooblima Mõrnaja viinaga. Mine võta nüüd kinni, kas see oli soov toetada Ukraina majandust või ootas mõni keskmisest pidulikum sündmus tähistamist.
Väga hästi lähevad kaubaks ka kaheliitrised kanged säästuõlled. Kusjuures huvitav on see, et nende ostjad ei paista saagiga sugugi parki minevat. Vilunud liigutusega suskavad vana kooli mehed oma balloonid kulunud õlakottidesse ja lahkuvad teadmata suunas. Võib-olla tööle?
Rimi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul on alkoholi läbimüügi kasv Rimi kauplustes kuu algul tavaline nähtus, kuid pelgalt sotsiaalrahaga ta seda seostada ei tihanud, sest samal ajal maksavad paljud tööandjad ka palku välja.
Varakult meri põlvini
Kümme minutit pärast kella kümmet on Valuoja oru nõlval kõik pargipingid juba okupeeritud. Kahekäeõlu käib seltskondades ringi ja rändab vahepeal viisakalt kilekotti või elukunstniku käisesse korraks puhkama. Üldiselt vesteldakse rahulikult ja pahvitakse arutelu vahele sigaretti.
Ühel pingil tiksub kaks tüüpi, kelle show on juba lõpusirgel. Üks neist tõuseb vaevaliselt ja võtab taaruval sammul suuna oru peale. Poolel teel ta kukub ja jääb, kael õieli, suvalises järjekorras erinevaid vokaale mõmisema: «Uuõäööö...»
Peagi ammenduvad ka viimased jõuvarud ja pulstis juustega kaalikas prantsatab maha. «P...i!» On kosta tammetõrude purunemise praginat.
Minutikese pärast mees siiski elavneb, vinnab end üles ja suundub lähima puu najale urineerima. Püksiluku avamine kujuneb kardetust keerulisemaks protseduuriks. Mees lööb käega ja kakerdab tagasi istuma.
Vahepeal on ka tema seltsiline end püsti võimelnud ja vehib kaootiliselt kätega, et tasakaalu säilitada.
Ühtäkki pistab ta mööda teerada hirmsa hooga Leola ristmiku poole punuma. Poolel teel jalg takerdub, mees prantsatab suure kaarega maoli maha ja jääb sinna mõneks ajaks lebama nagu teerulli alla jäänud meritäht. Hiljem näevad möödujad sama meest valgusfoori posti mööda vaikselt horisontaalasendisse valgumas.
Veel kella poole üheteistkümne ajal seisavad kolm rahaklappijat nõutute nägudega parklaservas. Siis tuhiseb nende juurde hingeldades neljas. «Nii, käes, lähme!» Veerand tundi hiljem kuukavad nad Valuoja nõlval mõnuga märjukest.
Linnaruum leiab kasutust
Mõnusat melu jagub teistessegi parkidesse. Akadeemia muusikamaja kõrval istub paistes nägudega tossutav paarike. Kas tõesti väike romantikahetk? Siiski mitte. Mehe hõlma all välgatab lapik pudel pruuni joogiga.
Lähedal bussipeatuses on jala üle põlve visanud ülikonnas eakas härra, kel ühes käes džinnipurk, teises plombiirijäätis.
Istutakse ka Uue tänava ääres Lastepargis. Lõbusal neljaliikmelisel seltskonnal on näpus purgiõlled. Räägitakse busside väljumisaegadest. Kui pargist mööduv politseibuss hoo maha võtab, jutuvada katkeb ja joogid peituvad igaks juhuks selja taha. Üks hambaarstiga ilmselgelt tülis olev naine päästab valla võimsa röhatuse. Kamp pahvatab naerma. «Ei noh, jõudu, külatüdruk!»
Jalutuskäigu lõpetuseks näen Lossi tänava napsipoest väljumas päris vintis noormeest. Ta sülitab kõnniteele mehise läraka, pistab kaheliitrise Tauruse kaenla alla ja suundub Rubiini parki. Kell saab üksteist.
ARVAMUSED
TAUNO TUULA,
ettevõtja
Minu maja asub küll Valuoja pargi serval, aga pinkide poole on selle põhjakülg, milles on vaid kaks vannitoaakent, ja selles mõttes mind seal avanev vaatepilt ei häiri. Küll aga häirib see mind linnakodanikuna.
Olen mõelnud ja ka linnavalitsusele välja käinud, et sealsed pingid peaksid ebamugavad olema. Ega seegi muidugi midagi päriselt muudaks. Joodikud lähevad lihtsalt mõnikümmend meetrit eemale ja ilusa ilmaga on kogu võsa neid täis. Ja siis pekstakse, varastatakse ja röövitakse seal... Just sellepärast on kogu Valuoja org ohtlik.
Bussijaamast laseme turvamehel joojad jõudumööda minema ajada. Sama peaks tegema politsei Anttila hoone kõrval asuva linnaliini bussipeatusega.
Üldiselt tuleb nentida, et ega seadusemuudatus joojaid Valuoja oru servale juurde toonud ole. Nad on seal kogu aeg olnud. Ja mitte sellepärast, et seal hirmus mõnus on, vaid sellepärast, et üle tee on viinapood, kust saab plasttopsides ja -kotikestes klõmakaid. Kõige hullem on aga see, et turul on müügil odavad lõhnaveed. Vaat nende müügist saadud raha on küll räpane.
MALLE VAHTRA,
Viljandi abilinnapea
Toetuste maksmise järel on parkides joojaid alati tavalisest märgatavalt rohkem. Midagi head ma sellest loomulikut ei arva. Seaduse seisukohast ei saa linn praegu midagi teha. Sellekohane seadusemuudatus on kooskõlastusringil ja meie ootame lõpplahendit.