Galerist Gregor Tauli üllatus oli suur, kui kolm päeva pärast Ugala plakatinäituse avamist ilmnes, et väljapanekut kauem lahti hoida ei saa. Kahe päevaga oli kaduma läinud kümmekond plakatit.
Vaatajad võtsid osa näitusest kaasa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd levib sotsiaalvõrgustikus Facebook näitusekorraldajate üleskutse, et inimesed tooksid kaasa haaratud taiesed tagasi.
Näitus «Kajaka kodustamine: teater Eesti kaasaegse kultuuriplakati kogus» avati kahe nädala eest koos Ugala hooajaga teatri jalutussaalis. Tauli sõnul toodi teatripublikule näitamiseks rohkem kui 500 plakatit tänavu kunstiakadeemia lõpetanud noore fotograafi Ats Parve kogust.
«See on tänuväärne disainilooline kogu, mis tulevikus loodetavasti leiab kodu mõnes muuseumis. Parve on plakateid kogunud peaaegu kümme aastat,» selgitas ta, miks on kollektsiooni terviklikkus oluline.
Polnud kaasavõtmiseks
Plakatid, mille hulgas oli repertuaari- ja projektiteatrite ning teiste etenduskunstide lavastuste reklaame, olid jagatud kümnele lauale ning seatud teemade kaupa virnadesse. Esimene laud jäi plakatite sirvimiseks mõeldud viiele paarile valgetele kinnastele ja sissejuhatavale tekstile. Selle esimesele reale oli kuraator kirjutanud, et plakatid ei ole mõeldud kaasavõtmiseks.
«Et plakateid oli palju, siis otsustasime loobuda nende seinale riputamisest,» rääkis Gregor Taul.
Taul nentis, et süüdi pole niivõrd Ugala publik, kuivõrd tema ise. «Olles kureerinud näitusi kunstisaalides, ei osanud ma ette näha, kui spetsiifiline ruum on teatrigalerii oma 4000 iganädalase külastajaga. Plakatite omapäi jätmine oli teadagi risk, kuigi muidugi lootsime, et midagi seesugust ei juhtu.»
Kogu ainueksemplarid
Et Ugalal polnud võimalust inimest valvesse jätta, tuligi näitus paar päeva hiljem kokku panna. «See oli minu kui verivärske galeristi möödapanek,» nentis Gregor Taul.
«Plakatid on kaduv kunst nagu teatergi,» lausus galerist.
Sotsiaalvõrgustikus levivas üleskutses on märgitud, et kõik näitusel olnud plakatid on kogus ainueksemplarid, mille uuesti hankimine on suures osas võimatu. «Iga kogusse kuuluv plakat on üksikult võttes tähtis, kuid ainult koos ülejäänud kollektsiooniga saab see täita oma suuremat potentsiaali,» seisis seal. Seepärast ongi tähtis, et need jõuaksid kogusse tagasi.
Tauli sõnul võiksid inimesed plakatid tagastada Ugala valvelauda. Ta lisas naljaga pooleks, et kui tagastajatel peaks kodus olema muid plakateid, on ka need teretulnud.
Galeristi ütlemist mööda on koguja astunud kindlaid samme ja võtnud ühendust mitme muuseumiga, et taiesed leiaksid tulevikus koha museaalide keskel.
Järgmisena jõuab oktoobri teisel poolel Ugala galeriisse Annika Haasi fotonäitus «Meie, mustlased».