Politsei- ja piirivalveameti piiriturvalisuse talituse juht Toivo Liider ütleb, et Eesti ja Venemaa vahel jookseb ajutine kontrolljoon, millele eelnevad Eesti poolelt eri loomuga hoiatusmärgid.
Piirini minekul tuleb olla väga tähelepanelik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti poolelt võib tavakodanik minna Venemaa suunas kuni piiriribani. See on tavaliselt 10 meetri laiune ala, mis kulgeb piki Vene piiri. Vene piir asub Venemaa piiripostist umbes 2,5 meetrit Eesti suunas.
Seega ei rikuta riigipiiri seadust, kui hoidutakse Vene piiripostist 13 meetri kaugusele. Piiri lähedal peab olema väga tähelepanelik, sest Vene piiripost võib Eesti poolt vaadates jääda põõsa või puu varju.
Sõltuvalt maastikust võib piiriala olla ka kümnest meetrist kitsam ja siis ei tohi minna kaugemale postist, millel on kollane tahvel kirjaga «Seis. Eesti piir». Vahel asub selline tahvel aga piirialast kaugemal.
Kõige kaugemal piirialatähistest Eesti pool on üles seatud punaste äärtega kollased infotahvlid, mis teatavad piirirežiimi alast. Ära on toodud ka infotelefoninumbrid. Need tahvlid on üldjuhul tee ääres ning võivad olla piirist nii mõnesaja kui paarikümne meetri kaugusel.
Metsas, tihnikus ja võpsikus annavad piirilähedasest alast teada näiteks puude külge seotud kollased lindid või puudele märgitud erksavärvilised ristid. Need on piirist umbes sama kaugel kui tähelepanutahvlid.
Seda, kes juhtub piiriala rikkuma, ähvardab riigipiiri seaduse alusel kuni 800-eurone trahv.