Rahvuslik julgeolek on meie riigi selgroog

riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma Foto: Erakogu

AUGUSTI VIIMASEL päeval tähistasime eestlastele omase tagasihoidliku väärikusega okupatsioonivägede Eestist lahkumise kahekümnendat aastapäeva. Iseseisvuse taastamisest kulus kolm aastat selleni, kui viimane võõrriigi sõdur Eestist läks, viimane veoauto ja viimane vagun võõra sõjatehnikaga üle piiri itta veeresid. Alles siis võisime öelda: nüüd oleme päriselt vabad.

Kaks aastakümmet on pikk aeg. Seetõttu pole midagi imestada, kui nii mõnelgi meist on vahepeal tekkinud tunne, et Eesti riiklik iseseisvus on midagi jäädavat ja lõplikku. Sündmused, mida nägime 2008. aastal Gruusias ja näeme praegu Ukrainas, sunnivad meid aga taas küsima: kas oleme ikka teinud piisavalt selle nimel, et vabadus püsiks ja vaenuliku okupandi sõdurisaabas ei astuks enam kunagi Eesti pinnale?

Olen veendunud, et meie riigi iseseisvus saab püsida vaid siis, kui see on kogu rahvast ühendav muutumatu eesmärk. Rahvuslik julgeolek on see terasest selgroog, mis kogu meie riiki püsti hoiab ning millesse igaüks oma võimeid ja oskusi mööda panustada saab. Tuleb tänada kõiki, kes seda seni on teinud: ajateenijaid ja ohvitsere, missioonil käinud sõdureid, reservväelasi, kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, noorkotkaid ja kodutütreid. Kõiki neid, kes on meie riigi kaitsevõimesse ühel või teisel moel oma panuse andnud.