Seadus karulaskmisel vahet ei tee

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahiseadused on jäigad: kui karu hoovi peale laamendama tuleb, nagu juhtus tänavu juunis Kolga-Jaani vallas Arvo Kimmeli Vana Kimeli talus, siis enne augustit mesikäppa sihikule võtta ei tohi. Nüüd on aga üks karu tänu nuhtlusloale maakonnas vähem – kas seesama, kes pahandust tegi, ei tea keegi.
Jahiseadused on jäigad: kui karu hoovi peale laamendama tuleb, nagu juhtus tänavu juunis Kolga-Jaani vallas Arvo Kimmeli Vana Kimeli talus, siis enne augustit mesikäppa sihikule võtta ei tohi. Nüüd on aga üks karu tänu nuhtlusloale maakonnas vähem – kas seesama, kes pahandust tegi, ei tea keegi. Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Viljandimaal tohtis tänavusel karujahihooajal küttida vaid ühe isendi ning seegi luba saadi vaid tänu asjaolule, et suve hakul tegi üks mesikäpp Kolga-Jaanis rüüstamistööd. Seda, kas püssi ette jäi nuhtlus isiklikult, ei tea keegi.

Enne jaanipäeva kirjutas Sakala, kuidas karu oli mitmel ööl järjest Kolga-Jaani vallas ühe talu õuel müttamas käinud, mesitarusid rüüstanud ja hirmu külvanud. Siis aga ei saanud kohalikud jahimehed appi tõtata, sest seaduse järgi tohib karudele jahti pidada 1. augustist oktoobri lõpuni.

Viljandimaa saigi tänu sellele pahandust teinud mõmmikule ühe nuhtlusisendi laskmiseks mõeldud loa, mis realiseeriti juba 5. augusti varahommikul, kui Leie kandis elav jahimees kõmmutas oma kodu lähedal maha seal liikvel olnud karu. Seda, kas tegu oli mesitarusid rüüstanud isendiga, ei saa aga keegi kunagi teada ning kui peaks juhtuma, et nuhtlusisend tegevust jätkab, siis teda enam maha lasta ei tohi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles