Rohkem inimnäolist poliitikat

Rannar Raba Foto: Marko Saarm / Sakala

NÜÜD ON SEE siis käes. Maire Aunaste läheb poliitikasse. Ja õigesti teeb.

Ma ei saa öelda, et oleksin kunagi Aunastet kui saatejuhti tuliselt fännanud. Tema saate nägemine pole mulle kunagi eesmärk olnud. Küll aga olen temast alati väga lugu pidanud. Sest tal on iseloomu.

Kui televisioonis on värvika natuuri ja spontaanse ütlemisega inimestel alati lihtsam läbi lüüa olnud, siis Eesti poliitikas on aja edenedes saanud normiks pigem raamis püsimine. Seal näikse edu saatvat eeskätt neid, kes oskavad päevast päeva, nädalast nädalasse, kuust kuusse libastumata sammuda ühel väljamõõdetud joonel. Mõelgem kas või Andrus Ansipile, Urmas Paetile, Hanno Pevkurile, Keit Pentus-Rosimannusele, Ken-Martti Vaherile või Sven Mikserile. Kõik nad on oma ametis käitunud professionaalidena, jättes otse-eetris improvisatsioonile väga vähe ruumi.