Paar aastat tagasi majandussurutise saabudes selgus, et Viljandi kultuurimaja suurejoonelise juurdeehitise rajamiseks napib raha. Siiski leidsid ettevõtmise eestvedajad toona loost oma suhkrutüki: kui tervet plaani ellu viia ei jõua, teeme pool, aga hästi, sest madalad ehitushinnad annavad selleks soodsa võimaluse.
Paraku osutus selline mõttekäik ennatlikuks lootuseks. Kui tänavust eelarvet kirjutades arvasid linnajuhid saavat kultuurimaja remondiga hakkama 18,5 miljoni krooni eest, siis ehituseks korraldatud riigihanke pelgalt kolme hinnapakkumise seas ei leidunud ühtki, mis oleks sellisele optimistlikule arvestusele vastanud. Parim pakkumine ületas ettenähtud summat ligi 20 protsenti.
Et kultuurimaja ehituse eurotoetus on arvestatud esialgse hinna järgi, pole sealt enam abi loota ja puudu olev summa tuleb Viljandil ise kinni maksta. See aga on ligi viis miljonit krooni maksev õppetund.
Võib oletada, et ehitusturg on ettevõtjate arvu poolest kokku kuivanud ning püsima jäänud võivad hakata tasapisi hinda tõstma. Ühe õnnetus on teise õnn ja laias laastus võiks juhtunust välja lugeda märgi, et majandussurutis hakkab taanduma. Teisalt ei pruugi see aga nii olla, sest hinda tõstis eelkõige tööde maht, mis mulluse kontrollpakkumisega võrreldes on omajagu kasvanud. Linnajuhtide selgitusel pani ehitajate valikule piiri ka tõsiasi, et muinsuskaitse all olev hoone seab töötegijale kõrgendatud nõudmisi.
Et tegu ei saa olla kuigi ettenägematute asjaoludega, jääb kahtlus, kas ei proovinud linn lõigata ettevõtjate kehvast olukorrast kasu ja saada odava hinna eest palju tööd. On ju paljudes ettevõtetes järgitud viimasel ajal sama põhimõtet ehk optimeerimist, nagu nüüd on kombeks öelda. Lihtsustatult tähendab see sama palka, ent suuremaid kohustusi. Enamik töövõtjaid lepib olukorraga ja hingab kergendatult, et teenistus on ikka veel alles. Vaid parimad saavad tingida.
Kas kultuurimaja remondiks korraldatud hange näitab, et ettevõtluses on pinnale jäänud parimad ning see lubab loota kvaliteetset tööd? Kuidas lugu tegelikult on, selgub järgmisel aastal, mil uues kuues kultuurimaja uksed avab.