Vaba mõte: Mugavuspaikne

Rannar Raba Foto: Marko Saarm / Sakala

Pole mõtet salata: kui ma kuulsin, et Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas on viimasel kümnendil kodumaalt võõrsile tööle ja elama asunud eestlasi nimetanud mugavus- ja lodevuspagulaseks, kiitsin esimese hooga takka. Just! Hästi öeldud! Paras!

Asjasse süvenenuna tunnen selle spontaanse reaktsiooni pärast piinlikkust ning arvan, et Lukase nool tuhises märgist mööda või ehk üksnes riivas seda. Väike tõetera oli tema väites peidus, kuid laias plaanis sai pikalt poliitikas karastunud muuseumijuht hakkama lameda solvanguga.

Rõhutagem, et me ei räägi kõnealuses kontekstis edasipüüdlikest noortest, kes kaugetes ülikoolides teadmisi ja elukogemust ammutavad, ega neist, keda on võõrsile viinud suur armastus. Ning muidugi mitte ambitsioonikatest ja võimekatest tippudest, kellele Eesti paratamatult kitsaks jääb. Jutt käib niinimetatud keskmistest inimestest, kes otsivad välismaalt, eeskätt Soomest, paremat toimetulekut.