Paar nädalat tagasi Viljandi volikogus heakskiidu saanud linna üldplaneering näeb paljude tegevuste seas ette 700 pargi harvendamist ning Huntaugumäelt Närskani köisraudtee ehitamist.
Arenguplaan viib tammepargi ja toob köisraudtee
16. juuli 2010, 23:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Köisraudtee rajamine ja 27 aasta eest istutatud tammede saagimine on vaid kaks ideed, mis on kirjas kümme aastat koostatud Viljandi üldplaneeringus. Kui suures osas koosneb üldplaneering praeguse situatsiooni kirjeldusest, siis mõnel puhul on koostajad lisanud ka mõtteid, mida ja kuidas peaks Viljandis arendama.
Ehkki muinsuskaitsjad on öelnud, et lossimägedest Närska mäele köisraudteed ehitada ei tohi, pole linnajuhid mõttest loobunud. Nüüd plaanitakse selle linnapoolseks peatuseks Huntaugumäge.
Köisraudtee peaks hakkama ühendama kaht suurt keskust, millest kumbagi veel olemas pole. Huntaugule võiks üldplaneeringu järgi kerkida korralik lumepark ning Närskale maja, mida saaks kasutada spordi-, turismi ja looduskeskusena.
Kui praegu töötab Huntaugu lumepark vaid talviti, siis üldplaneeringu järgi võiks seal olla liulaskmisalus, mida saaks kasutada aasta läbi. Rajatavas hoones oleksid spordivarustuse laenutus ning teemaja.
Närska mäele ehitatavas keskuses võiks talviti töötada suusalaenutus, suvel võiks sellest kujuneda peatus looduses viibijatele ning puhkekoht haagissuvilatega reisijatele.
Kummagi keskuse ehitust linn praegu ei kavanda. «See on vaid visioon ning lähiaastatel me planeerima ja projekteerima ei hakka,» lausus linnapea Kalle Jents. Samas ütles ta, et idee on leidnud kaasamõtlejaid ka mujalt kui linnavalitsusest ning kui linnajuhid leiavad Euroopast toetusraha ning eraettevõtjatest kaasalööjaid, saab plaan teoks.
Üldplaneeringu koostaja, linnaarhitekt Marko Männiku arvates ei juhtu midagi, kui köisraudteed ei tule linna ka järgmise poolesaja aasta jooksul. «Võib kihla vedada, et pole ühtegi sellist üldplaneeringut, mis oleks sajaprotsendiliselt ellu viidud,» lausus ta. Näiteks tõi Männik 1970. aastate lõpul vastu võetud ja seni kehtinud Viljandi generaalplaani, mille paljud ideed pole teoks saanud. Arhitekt kinnitas, et uus planeering on tehtud reaalsust arvestades ning selles käsitletavad teemad on päevakohased.
Volikogus heakskiidu saanud dokumenti nimetas Männik linnaehituse ühiskondlikuks kokkuleppeks. Selles kokkuleppes on muu hulgas kirjas järve ääres asuva ja viljandlastele 700 pargina tuntud tammiku harvendamine. 1983. aastal linna 700. sünnipäevaks istutatud pargis kasvavad tammed arhitektide meelest teineteisele liiga lähedal. Kui istutamise ajal moodustasid need linnulennult vaadates numbri 700, siis nüüd seda enam märgata ei ole.
Üldplaneeringu kohaselt võiks sellesse kohta tulla lasteaed või mõni ühiskondlik vaba aja veetmise koht. Selle eelduseks oleks aga tammede harvendamine ja pargiala oluline vähendamine. «Aastapäeva mälestuse säilitamise või mittesäilitamise võimalused lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus,» seisab planeeringus.
Kalle Jentsi kinnitusel on 700 pargi mahasaagimine praegu umbes sama kauge tulevik nagu köisraudtee ehitaminegi. «Sellist tööd meil plaanis pole,» sõnas ta.
Mitut üldplaneeringusse kirjutatud tulevikuplaani on aga juba hakatud ellu viima. Näiteks linnaosade ühendamine jalgrattateede abil on käimas ning Valuoja orgu selle tarbeks uue tee rajamine juba lõpetatudki.
Esimest korda üle 30 aasta on linnal dokument, mis kinnitab, et sellist ehitist nagu Männimäe tee Viljandisse ei tule. Aastaid selle tarbeks hoitud maa-alale rajatakse ribapark, kuhu võiks kavandada ka mänguväljakuid ja panna pargipinke. See idee on jõudnud nii kaugele, et linnajuhid vaatasid juuli esimestel päevadel üle juba pargi rajamise eelduseks oleva detailplaneeringu.
Planeeringus on tublisti ruumi pühendatud linna teedele ja tänavatele ning analüüsitud praegusi kitsaskohti. Näiteks Riia maantee ja Reinu tee ristmiku kohta on öeldud, et see on liiga väike ega taga liiklejate ohutust. Seetõttu nähakse ette ehitada sinna suurem ristmik.
Vaksali tänava ja Riia maantee ristmikku üldplaneeringu tegijad suuremaks teha ei plaani. Küll aga võib juhtuda, et varsti hakkavad jalakäijad seal kõndima kalmistul, sest kõnnitee tahetakse viia surnuaia müürist sissepoole.
Kindlasti on plaanis muuta Tallinna ja Leola tänava ning Kagu tänava, Valuoja puiestee ja Jakobsoni tänava ristmikku. Esimene neist vajab muutmist eeskätt seetõttu, et on linna üks tähtsamaid sissesõite ja just seal tekib linna külalisel Viljandist esimene mulje. Teisena nimetatud ristmik on aga liiga laialivalguv ning keeruline nii autojuhile kui jalakäijale.