Repliik: Igavene teema — kiirus

Karl-Eduard Salumäe
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl-Eduard Salumäe
Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig

Vahet pole, kas asfalt sulab või on paksu lumevaiba all, turvalise sõidukiiruse valikust ei saa liiklusohutusest rääkides üle ega ümber. Värskeim selleteemaline kampaania kannab endas sõnumit «Sinu lähedaste elu pole katsetamiseks. Ära ületa lubatud piirkiirust!». Ehk siis: kui sõidad tavamaan­teel kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis, oled potentsiaalne mõrtsukas.

Niisugune verbaalne nõiajaht liikluseeskirja ühe punkti rikkujaile tundub pisut üle pakutud. Vales asendis istuv lõdva ja keerdus turvavööga kinnitatud magamata sohver räpase tuuleklaasi, kulunud kojameeste, litterkõvade Hiina rehvide ja paigast ära esisillaga auto roolis ei pälvi lubatud kiirusega sõites suure tõenäosusega mingit tähelepanu, aga suvistes oludes 90-kilomeetrise tunnikiiruse alas näiteks 103 kilomeetrit tunnis liikuv juht saab peale trahvi ka vikatimehe tiitli.

Soome rallilegend Rauno Aaltonen on öelnud, et sirgete kätega sõitmine tuleks võrdsustada enesetapukatsega. Nii et ka seda laadi rikkumised pole kerged.

Ohutu liiklemine ei tähenda pelgalt sõiduki spidomeetri näidu ja märgil punase sõõriga ümbritsetud arvu ühildamist, vaid kümnete tegurite arvestamist. Sõidukiirus on kõigest hoolimata vaid üks tegur.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles