Viljandis Tallinna tänaval oma lapse pantvangi võtnud, kuid mõne aja pärast vabastanud mees on ise vabaduses vaid seetõttu, et kohus mõistis osa karistusest talle tingimisi: alles aasta alguses vägivallatses ta oma naise kallal ja ründas töökohustusi täitnud politseinikke.
Tänavu 20. jaanuari ennelõunal said politseinikud väljakutse samasse majja Viljandis Tallinna tänaval, kus ühes kütmata korteris oli kaks väikest last koos purjus isaga. Laste ema oli sunnitud korterist põgenema, sest mees tungis talle kallale. Sakala ei avalda mehe nime, et kaitsta sündmusesse segatud lapsi.
Kohtuotsuses oleva kirjelduse kohaselt haaras mees vasaku käega naise lõuast ja pigistas seda nii tugevalt, et naise huuled lõhenesid ja hakkasid veritsema. Samal ajal hoidis mees parema käe rusikat ähvardavalt naise näo ees.
Kui naine korterist välja pääses, kutsus ta kohale politsei, kuid mees ei allunud politseinike korraldustele. Rüseluse käigus lõi ta ühele korrakaitsjale roiete piirkonda, tekitades talle valu, seejärel tungis kallale teisele ning lõi teda rusikaga vastu paremat kõrva. Politseinik sai seetõttu tervisekahjustuse.
20. jaanuarist 22. aprillini oli naise ja politseiniku ründamises süüdistatud mees vahi all. Siis langes kokkuleppemenetlusel sündinud kohtuotsus, mille kohaselt määrati mehele aastapikkune vangistus. Sellest neli kuud ehk juba trellide taga oldud aeg loeti reaalseks vangistuseks ning sealt järgmiseks kaheksaks kuuks määrati tingimisi vangistus kaheaastase katseajaga.
Seega kehtib uue kriisi põhjustanud kurjategijale praegu katseaeg, mille jooksul ei tohiks ta muu hulgas panna toime uut tahtlikku kuritegu, peaks täitma käitumiskontrolli nõudeid ega tohiks tarvitada alkoholi.
Paraku pole ei praegune ega jaanuarikuine ainsad sündmused, millega kõnealune pere on nii politseinike vaatevälja kui ka Sakala veergudele jõudnud. Märtsis kirjutasime loo hoopis laste emast, kes oli sedavõrd purjus, et lastekaitsetöötaja pidi temaga koos olnud kaks väikest last turvakodusse viima ning naise enda toimetasid politseinikud kainenema.
Toona tunnistas sündmuskohal käinud lastekaitsespetsialist Külli Frey, et selle perega on sotsiaaltöötajatel varemgi kokkupuuteid olnud ning naisele on määratud tugiisik, kes tema tegemisi nädalas mitu korda kontrollib.
Märtsikuises loos pöördus Frey ka naabrite poole, kes ehk kuulevad, kui kõrvalkorteris käib jooming, ning aimavad, et seal võib olla väikseid lapsi. «Sellisel juhul on õige kutsuda politsei. Siis jõuab info ka meile sotsiaalametisse ja me saame samuti midagi ette võtta,» rääkis Frey.
Just tänu juhuslikule möödujale, kes pereisa räuskamas kuulis, said politseinikud tänasest ohuolukorrast teada.