Vastemõisa tankla juurde loodav muuseum asub müüte murdma

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastemõisa muuseum näitab tulevikus Eesti kütusemüügi minevikku.
Vastemõisa muuseum näitab tulevikus Eesti kütusemüügi minevikku. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ajal, mil maailm kõneleb järjest rohkem naftakriisist, on Vastemõisas ette võetud Eesti esimese kütusemuuseumi loomine, et anda huvilistele täpne ülevaade eri energialiikide tõhususest ja säästmisviisidest.

Ettevalmistused Vastemõisa tankla lähistele kerkiva muuseumi rajamiseks on kestnud paar aastat. Mittetulundusühingu Sünergia projektijuhina seisis ettevõtmise taga algul Lembit Kruuse. Viljandi maavanema kohale asudes andis ta järje üle oma pojale Siim Kruusele.

240 ruutmeetri suurune hoone peaks kütusekäitlemise muuseumile kerkima osaühingu Pärlin tööna septembrikuuks. Seejärel kulub aasta ekspositsiooni loomiseks ning muuseum peaks uksed avama tuleva aasta sügisel.

Siim Kruuse sõnul on maailmas kütuste ja õlide kohta levinud palju müüte. «Muuseumis soovime neid demonstratsioonkatsetega murda. Eksponeerime seda, mida üks või teine kütus mootoriga tegelikult teeb,» rääkis ta.

Plaanis on tutvustada kõiki kütuseliike, nii neid, mis sobivad autodele ja majadele, kui neid, mida lambi sisse valada.

«Rõhume energia kokkuhoiule, tutvustame, kuidas elumaju säästlikumaks kohendada, ning illustreerime juttu graafikutega,» kirjeldas Siim Kruuse muuseumi põhimõtteid.

Lembit Kruuse lisas, et plaanis on kummutada ka bioenergiaga seotud eksiarvamusi, näidates, kuidas toota päikese- ning tuuleenergiat ning kui efektiivsed on seda sorti energiaallikad tegelikult.

«Saksamaal olen näinud päikeseenergiat tootvatest seadmetest loodud näidisobjekti, mis annab numbrites infot nende töö ja kasuteguri kohta,» rääkis Lembit Kruuse. «Samasuguse asja kavatseme meie teha tuulegeneraatoritega. Selgitame, kuidas ja millistel tingimustel see energialiik end näiteks keset Mandri-Eestit ära tasub.»

Energia kokkuhoiuga seonduvad küsimused on kogu maailmas üliaktuaalsed ning Lembit Kruuse sõnutsi võiksime ka meie sellest valdkonnast teada tunduvalt rohkem.

Siim Kruuse sõnutsi eksponeeritakse muuseumis ka vanu kütusekäitlemise vahendeid: tankureid, pumpi ja mahuteid. Unistuseks on hoovile saada naftapuurtorn. «Samuti otsime muuseumi nii vanemaid kui uuemaid seadmeid. Soovime demonstreerida tehnika muutumist ajas. Võimalik, et läheme kiviajani välja,» rääkis Siim Kruuse naljatlevalt.

Asutajatel on mõttes tuua muuseumi põnevaid, ent töötavaid mootoreid. «Üks nendest võiks olla vändaga käivitatav, siis saaks näidata, kui palju inimjõudu kulub auto käivitamiseks,» lausus Siim Kruuse.

Samuti on kavas demonstreerida tehnilisi üksikasju nagu korralikus tehnohooldekojas. «Külastaja võib näha oma auto katkist süüteküünalt surve all ja ilma surveta töötamas,» tõi Siim Kruuse näite.

Ta õhutas lugejaid oma kodudest põnevat, kuid kasutult seisvat tehnikat muuseumisse tooma. «Eksponeerime neid omaniku nime all, lisame ka selgitava teksti.»

Euroopa Liidu Leader-programmist toetatakse muuseumihoone ehituse esimest etappi 1,5 miljoni krooniga. Omafinantseeringuks ning kuludeks, mida projektiga ei kaeta, kulub ligikaudu 300 000 krooni ja need jäävad laenu abil osaühingu Sünergia kanda.

Siim Kruuse avaldas lootust, et muuseumist saab paik, kuhu kõik tulevad ootuse ja rõõmuga. Hoonesse on kavandatud väike konverentsiruum, kus saab pidada koosolekuid ning see võiks täita ka külamaja ülesannet.

Üks eksponaat on tankla juures juba pilku püüdmas. Selleks on Murru vanglast toodud soomustatud veekahuriga tuletõrjeauto, mis tegi viimase töösõidu 2007. aastal Tallinnas aprillimäruli laialiajamiseks.

«Selle tõime siia säilitamiseks. See on töökorras ning me saame seda kasutada veekahuri ja kastmisautona ning miks mitte sellega rahvale ka stiilseid vahupidusid korraldada,» kõneles Siim Kruuse lõbusas toonis.

Tõenäoliselt jäävad muuseumiruumid perspektiivis siiski väikeseks, mistõttu on Siim Kruuse sõnutsi kavas kunagi teha jätkuprojekt, et hoonele juurdeehitis püstitada. Suurem plaan on aga teemapargi rajamine. Ehitatakse tänapäeva nõuetele vastav estakaad, kus iga soovija saab oma autot altpoolt vaadata. Samuti luuakse tulede valgusvihu kontrollimise võimalus ja õppesõidu väljak.

«Soovime, et tulevikus oleks meie juures nii inimestel kui nende autodel hea olla,» lisas Siim Kruuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles