Kolm kevadet hansateel

Esimesel matkal osales kaheksa paatkonda. Foto: Sulev Ojap

«Täiskäik, edasi!» võis hüüda nii mõnigi uljas kanuusse istuja kolm aastat tagasi Viljandi järvel, kui waldorfkooli õpilased asusid mööda vett Pärnu poole teele, et jõuda merele, nagu oli kombeks sadu aastaid tagasi.

Ega noored osanud siis ette kujutada, kui pikaks nende seiklus kujuneb. «Arvasime, et sõidame kolme päevaga ära,» meenutas Mano Onni, waldorf­kooli kaheksanda klassi õpilane, aastatetaguse ettevõtmise algust.

Viljandi järvelt Raudna jõele jõudnud seltskond liikus aga üsna aeglaselt. Alatasa osutusid takistuseks langenud puud. Saed sahisesid ja kirved välkusid, kui isad oksi laasisid ja tüvesid tükeldasid, et paadid puude vahelt läbi mahuksid. Matkajatel tuli õppida kanuuga läbi pääsema puude alt, vahelt ja pealt, mõnikord tüvedel turnides, mõnikord paadist välja astudes. Enamasti see õnnestuski, vaid ühel korral tuli matkajail kanuu maitsi takistuse kõrvalt edasi kanda.