Valitsus otsustas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul võtta looduskaitse alla kolm uut liiki ning leevendada viie liigi kaitsetingimusi.
Pügmee-nahkhiired lähevad kaitse alla
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
14. juuni 2014, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdsest on looduskaitse all orhideeline Saaremaa sõrmkäpp, pügmee-nahkhiir ja kogu Baltikumis haruldane rabaluga. Viie liigi olukord on aga Eestis paranenud sedavõrd, et varem rangeid kaitsetingimusi oli võimalik muuta leebemaks.
"Kõige rangemat kaitset vajavad tõsises ohus olevad või järjest vähemaks jäävad liigid. Kui hävimisohtu enam pole ja olukord aasta-aastalt paraneb, pole enam vaja kõige rangemaid piiranguid," selgitas Keit Pentus-Rosimannus.
Valitsus võttis otsuse tegemisel aluseks maaülikooli ettepaneku "Eesti kaitsealuste taimeliikide kaitsekategooriate muutmise vajadusest", mis koondas Eesti erinevate teadusasutuste ja ülikoolide esindajate seisukohad ja põhjendused liikide kaitsekategooriate muutmiseks.
Pügmee-nahkhiir registreeriti meil alles 2000. aastal ning on haruldane liik kogu Euroopas. Eestis on teada vaid seitse kaitsealadel asuvat leiukohta ning see nahkhiireliik on kaitse all ka rahvusvahelisel tasemel. Ka kõik teised Eestis elavad nahkhiireliigid on kaitse all.
Kaitset vajab ka hiljuti Eestis avastatud uus orhideeliik Saaremaa sõrmkäpp, mis on üks meie suurematest orhideelistest. Taim võib kasvada kuni 91 sentimeetri kõrguseks, keskmine kõrgus on 50-70 sentimeetrit. Siiani on leitud ainult üks elujõuline leiukoht Saaremaal Vilsandi rahvuspargis.
Kaitse alla võetakse ka Eestis harva kasvav rabaluga. Viimastel aastakümnetel on seda taime leitud neljast kasvukohast, mis kõik asuvad kaitsealadel. Rabaluga eelistab rabaservi, rabastuvaid lodusid ja madalsoid, mitte lagerabasid. Seepärast mõjutab kuivendamine tema kasvu väga tugevasti ja mitmes varem teada olevas kohas seda enam ei leidu.
Lisaks muudetakse tulenevalt liikide seisundist kaheksa taimeliigi kaitsekategooria rangemaks.
Selleks pole vaja täiendavaid püsielupaiku ega kaitsealasid luua. Pole tähtis, kus kaitsealused taimed kasvavad, nende kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.
Eelnõu seletuskirjaga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel.