Repliik: Ökomaania

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Aotäht
Aivar Aotäht Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Mõtlesin algul selle kirjatüki pealkirjastada «Ökohullus», aga see kõlaks ehk liiga äärmuslikult. Kuigi selgitava sõnaraamatu järgi vahet pole: maania on hullus, haiglaslik vastupandamatu tung millegi järele ja kirglik kalduvus.

Kas olete tähele pannud, kuidas püüavad tootjad oma kaupa upitada, kleepides neile sõna otseses või kaudses mõttes külge ökomärgi? Olgu tegemist kapsaste ja kaalikate või keerukate tehnikaseadmetega — öko siin ja öko seal!

Minule tundub, et sellise märgistamisega on liiale mindud. See pole enam pelgalt mood, vaid tõepoolest hullus. Juurikaid on lihtsalt vee ja päikesega kasvatatud kogu aeg, kõikvõimalikku materjali — paberit, plasti, metalli — on samuti päris ammusest ajast ümber töötatud. Ja edukalt ilma ökosildita.
Kui kaua veel selline tembeldamine kestab ja kuhu välja jõuab? Ehk avastame ühtäkki, et kõik tooted ja teenused on öko. Võib-olla õnnestub ka säilitusainetele, kasutatud autorehvidele ning näiteks juukselõikusele ja kinoseansile niisugune märk külge kleepida?

Süüdistust ei saa üldiselt õhku paisata. Meie ise oleme need, kes ökovärgi üle vindi keeravad: kavalad tootjad ökojanuseid tarbijaid peibutades ja nood ökohullult tarbides. Aitab ehk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles