Korraks kivide ajas tagasi

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned töövõtted pole paari tuhande aasta jooksul muutunud. Keskmisele põllukivile jõuab lohu sisse toksida vähem kui tunni ajaga. Kindlasti ei tohi seda teha kaitsealuste kividega.
Mõned töövõtted pole paari tuhande aasta jooksul muutunud. Keskmisele põllukivile jõuab lohu sisse toksida vähem kui tunni ajaga. Kindlasti ei tohi seda teha kaitsealuste kividega. Foto: Riina Sarap-Haav

Lohukivid on ülemata põnevad ja salapärased. Kui nende vanuseks pakutav 3000 aastat tõele vastab, siis on need ilmselt vanimad inimese kujundatud objektid, mis meieni on jõudnud.

Eestis on leitud ligikaudu 1750 lohukivi. Need asuvad valdavalt Põhja-Eestis, kuid neid jagub ka Viljandimaale.

Mina olen lohukivide vastu huvi tundnud juba pikka aega. Lageda taeva all tuhandete aastate tagused salapärased sõnumid, millele on leitud kümneid tõlgendusi... Kes neid valmistas? Miks? Ja siis muidugi ka see praktiline küsimus: kuidas neid tehti? Kivi on ju teatavasti kõva nagu kivi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles