KIRI: Ootaja aeg on pikk

, viljandlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

On üks mure, mis on jäänud mind rõhuma, nii et tahan seda ka teistega jagada. Jutt on meile kallite emade, isade, onude, tädide või ka heade naabrite ja sõprade vanaduspõlvest. See on üks raskemaid ja valulisemaid eluetappe, kui juhtub, et edasine käekäik enam oma jõule ja tahtele ei allu. Kellelegi on see praegu olevik, paljudele juba igavik.

Olen käinud paljudes hooldekodudes, millele nüüd on antud uued nimetused. Varem olid need lihtsalt vanadekodud.

Teada on, et sotsiaalasutused on eluliselt vajalikud neile, kel tuleb oma armas kodu maha jätta, enamasti ikka vanuse ja tervisehädade tõttu. Vanakesed ei kurda. Nad on rahul ja tänulikud. Aga on kurb, kui käin mõnda tuttavat seal vaatamas ja näen tema kõrval nukrate tuhmunud silmadega memme või taati.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles