Mõni maksis õpetajatele palka juurde, mõni jäi võlgu

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi vallas jäi õpetajal tänavu esimeses kvartalis kätte saamata keskmiselt 525 eurot riigi antud palgaraha. Vallajuhi kinnitusel maksti summa aprillis õpetajatele välja, ehkki ministeeriumi andmebaas seda veel ei näita.

Viljandi valla juht Ene Saar põhjendas juhtunut asjaoluga, et omavalitsuse tänavune eelarve kinnitati alles märtsikuus ning esialgu maksti õpetajatele palka vana piirmäära järgi. Eelmise aasta lõpuni oli õpetaja minimaalne brutokuupalk 715 eurot, nüüd on see tõusnud 800 euroni.

Ene Saar kinnitas, et praeguseks on tasaarveldus tehtud ja kogu ettenähtud palgaraha on õpetajateni jõudnud.

Õpetajate palga maksmisega on muresid teisteski omavalitsustes. Peale Viljandi valla oli veel üks vald ja üks linn, kus arvestuslik töötasu ehk haridusministeeriumi makstav toetus erines aasta esimesel kolmel kuul tegelikust palgast märkimisväärselt või jäi keskmine tasu alla riigi kehtestatud miinimumi.

Haridusministeeriumi andmebaasist HaridusSILM nähtub, et esimeses kvartalis teenisid Viljandimaal enim Karksi valla õpetajad. Nad said kõige rohkem nii arvestuslikku kui tegelikku palka, vastavalt 1063 ja 1015 eurot. Teistes maakonna omavalitsustes kumbki näitaja neljakohalise arvuni ei küündinud.

Juurdemaksjad ja punased

Arvestuslik palk oli tegelikust töötasust suurem viies ning väiksem seitsmes Viljandimaa omavalitsuses. Nendes linnades ja valdades, kus tegelik keskmine kuupalk ületab arvestuslikku, on omavalitsus õpetajate töötasuks omast taskust juurde maksnud.

Esimese kolme kuu kõige suurem juurdemaksja on Viljandimaal olnud Kolga-Jaani vald, kus arvestuslik keskmine kuupalk oli 718 eurot, reaalne keskmine töötasu aga 811 eurot. Teisele kohale jäi selles arvestuses maakonna väikseima elanike arvuga omavalitsus, Kõpu vald. Seal olid summad vastavalt 813 ja 877 eurot kuus.

Haridusministeeriumi andmebaasis on punasega märgitud kõik need omavalitsused, kus tegelik palk on arvestuslikust töötasust vähemalt 120 eurot väiksem. Viljandimaal oli selliseid valdu esimeses kvartalis kaks: Halliste ja Viljandi. Esimesena nimetatu puhul on vahe 146, teisel aga lausa 175 eurot.

Viljandi valla tegelik keskmine kuupalk – 769 eurot – jääb alla riiklikult kehtestatud õpetaja miinimupalgale. Teine Viljandimaa omavalitsus, kus tegelik keskmine palk andmebaasi põhjal selleni ei küüni, on Mõisaküla linn. Seal oli arvestuslik brutokuupalk 739, tegelik kuupalk aga 743 eurot.

Omavalitsused selgitavad

Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg tõi nagu Ene Saargi vahe põhjuseks asjaolu, et eelarve kinnitati alles märtsis ja varem lähtuti senisest piirmäärast. Tamberg kinnitas, et tasaarveldus on tehtud ja kõik täiskohaga töötavad õpetajad teenivad vähemalt 800 eurot kuus.

Halliste vallavanem Ene Maaten ütles, et sealse põhikooli õpetajate arvestuslik ja tegelik palk erineb kolmel põhjusel: liitklassides õpetatakse eraldi matemaatikat ja eesti keelt, et lapsed saaksid neis ainetes kindlama põhja; lihtsustatud õppekava järgi õppivatele lastele õpetatakse põhikooli aineid eraldi ning põhikooli keskmine klassitäitumus jääb optimaalsele täitumusele alla.

«Ühesõnaga: riik arvestab väikestele maakoolidele kõrgemat palka, et siis saaks palga jagada nii, et anda täiendavaid tunde,» võttis Maaten kokku.

Haridusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb märkis õpetajate palgaraha maksmisega seonduvat selgitades, et arvestuslik palk on summa, mille omavalitsus saaks õpetajatele keskmiselt välja maksta ainult riigi toetustest ning ilma sentigi oma raha juurde panemata. See, kui tegelik palk jääb arvestuslikule alla, tähendab Kerbi selgitust mööda seda, et vald on maksnud riigi toetust välja aeglasemalt, kui oleks võimalik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles