Ajakirjanikul on sõjas lihtsam robot olla

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis ajab ajakirjaniku surmasuhu? Niklas Meltio tunneb vajadust olla kohal ja kogeda kõike vahetult, olla üks neist, kes saavad lugu edasi jutustada.
Mis ajab ajakirjaniku surmasuhu? Niklas Meltio tunneb vajadust olla kohal ja kogeda kõike vahetult, olla üks neist, kes saavad lugu edasi jutustada. Foto: Marko Saarm / Sakala

«Igal hommikul me ärkame ja saadame oma lapsed kooli. Vaatame, kas neil on soe müts peas, asjad kotis ja võileib söödud,» räägib Soome fotoajakirjanik Niklas Meltio. «Süüria emad aga alustavad hommikut sellega, et loevad üle, kui palju lapsi on öö üle elanud. Neil on käepärast lina, et seda hukkunute näole panna.»

Niklas Meltio ütleb, et sõjas pole midagi ilusat. Nende sõnade kinnituseks jooksevad selja taga ekraanil fotod veristest tänavatest, pooleks rebitud kehadest ja pundunud laipadest. See pole vaatepilt nõrganärvilistele.

Suure hulga auhindadega pärjatud Meltio on kajastanud Afganistani, Liibüa ja Egiptuse konflikti sündmusi, kuid kõige tuntum on tema pikaajaline ülevaade Süüria sõjast. Ta on olnud paljudes maailma kriisikolletes. Seal, kus tulistatakse automaatrelvadest ja loobitakse granaate. Hommikust õhtuni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles