Kui analüüsida meie tootmise struktuuri ning rääkida ettevõtjatega, saab kinnitust tõsiasi, et Eestis on liialt vähe inimesi, kes suudavad asuda tööle insener-tehnilistel aladel. Suurest tööpuudusest hoolimata on raske leida tehnolooge, insenere ja infotehnoloogia valdkonna spetsialiste. Sellises olukorras on keeruline luua niinimetatud nutikaid töökohti. Samuti on meie ettevõtetel raske olla maailmaturul konkurentsivõimeline.
Seepärast on mul hea meel, et uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning uute õppekavade aruteludel pöörati palju tähelepanu reaalhariduse tõhustamisele. Kõnealused haridusdokumendid keskenduvad senisest enam loovuse ja loogilise mõtlemise arendamisele, probleemide nägemise ja lahendamise oskusele, võimele näha ainete vahel elulisi seoseid ning arutlus- ja analüüsioskusele.
NII põhikooli kui gümnaasiumi lõpuklassi õpilased on sellekevadise matemaatikaeksami sooritanud. Eksamiülesannete raskusastet ja teemade valikut on ettevaatlikult juba kiidetud. Ehk on hirmud leevenenud ka neil, kes olid tuliselt vastu sellele, et matemaatika riigieksam muudetakse kohustuslikuks alates 2014. aastast.
Pidades silmas inimesi, kes selle vajalikkuses ikka veel kahtlevad, sest ei taha saada matemaatikuks või inseneriks, kirjeldan kolme pilti elust enesest. Kõikide lugude juures on detaile muudetud, kuid matemaatiline probleem on algupärane.
ESIMENE pilt on alljärgnev. Pärast hoogsat vaidlust, kas kiirlaenude andja peaks saama määrata laenuprotsente piiranguteta, lugesin laenuandja suu ja majandusajakirjaniku vahendava sule läbi avaldatud arvamust, et riigikogu on olnud piire seades lihtsalt rumal.
Väidet põhjendati mõttekäiguga, et kui pankur laenab välja 100 krooni ja küsib tagasi 800, siis kogu 800-protsendiline kasum, mis ta saab, pole tegelik kasum. Tegevuskulud ja laenurisk ning kõik muu tuleb ju sealt maha arvestada.
Nojah, kui ärimees loodab seda «uut matemaatikat» kasutades 100 krooni välja andes ja 100 tagasi küsides ikka sada protsenti vahelt saada, siis on ta matemaatikatundidest ilmselt puudunud. Kuidas nii panka pidada saab, ma ei tea.
JÄRGMINE pilt tuleb teisest valdkonnast.
Riigikogus menetletavale liiklusseadusele tehti muudatusettepanek nõuda edaspidi ka 16-aastastelt ja vanematelt mopeedijuhtidelt juhtimistunnistust. Seni on see olnud kohustuslik vaid 14-15-aastastele ja sellest nooremad mopeedi juhtida ei tohigi. Põhjenduseks esitati fakt, et 16-aastased ja vanemad juhid põhjustavad 65 protsenti kõigist mopeedidega juhtunud liiklusõnnetustest.
See tekitas küsimuse, milline on liikluses osalevate mopeedijuhtide vanuseline jaotus. Kui paljud neist on vähemalt 16-aastased? Võib-olla ongi nende osa liikluses ja sellest tulenevalt ka õnnetustes väga suur. Selgus, et seda pole hinnatud ning seda ei peetudki vajalikuks teha, sest fakt, et suurem osa õnnetustes osalejaid on 16 või vanemad, olevat niigi kõnekas.
Samast «loogikast» lähtudes uurisime, kas asjaolu, et liiklusõnnetustest 70 protsenti põhjustavad kained juhid, peaks viima meid järeldusele, et enne rooli istumist oleks soovitav alkoholi tarbida. Ühtlasi võib tähelepanuta jätta fakti, et liiklejate koguhulgast vaid väga väike osa istub rooli joobeseisundis.
Ilma selle teadmiseta võiks ju arvata, et purjuspäi sõidukijuhtimine ongi väga ohutu, sest nii on põhjustatud ikkagi ainult 30 protsenti õnnetustest. See mõttekäik pani ettepaneku tegija asjasse süüvima ning arvulisi algandmeid otsima.
KOLMAS pilt käsitleb statistika tõlgendamist.
Statistikaamet teatas, et jaanuaris vähenes töökohtade arv 4500 võrra. Töötukassa andmeil kaotas jaanuaris töö 3800 tööealist isikut. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis teada, et jaanuaris loodi 2000 uut töökohta.
Riigikogus päriti, kes neist kolmest valetab ja mis põhjusel. Arupärijatel oli raske mõista, et 700 kadunud töökohta olid täitnud pensionärid ning neid töötukassa töötutena ei registreeri ega kajasta tööealiste arvestuses.
Samuti vajas pikka selgitust see, et 2000 uue töökohata oleks neid kadunud hoopis 6500. Seega olid kõik esitatud andmed tõesed. Vajaka oli jäänud arupärijate tahtest või oskusest statistilisi seoseid analüüsida.
LOODAN, et need näited kinnitavad, et matemaatika ja loogiline mõtlemine aitavad olla targem kodanik.
Suurel osal gümnaasiumilõpetajatel on kümne aasta möödudes meelest läinud siinusteoreem, kuid loodetavasti mitte protsentarvutus ja statistika põhitõed.
Suure tõenäosusega säilivad ka matemaatika kaudu arendatud analüüsivõime ning arutlusoskus määral, mis laseb teha igas valdkonnas kaalutud valikuid ning langetada otsuseid, mis põhinevad pigem faktidel ja analüüsil kui uskumustel. See pole oluline ainult nutikate töökohtade loomisel, vaid ka igapäevase elu korraldamisel.