Esmaspäeval olid Viljandi maavalitsusse oodatud 34 maakonna paremat gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetajat, kes said seal üheskoos osaleda viimases klassijuhatajatunnis.
Parimad kuulsid kiidusõnu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavalitsuse väikses saalis võtsid istet 13 noort, kes lõpetavad tänavu Viljandimaal gümnaasiumi kuldmedaliga. Nende kõrvale said koha 17 hõbemedali pälvinud abiturienti.
Nendest koolidest, kus tänavu medaliga lõpetajaid pole, olid tunnustamisüritusele kutsutud lennu parimad õpilased. Kiidusõnad ja lilleõie võtsid vastu ka mõlema Viljandimaa kutsekooli parimad esindajad.
«See on suur tulemus, mille olete saavutanud,» kiitis oma kõnes noori Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Ta avaldas heameelt selle üle, et tublisid õpilasi on sel aastal siin kandis nii palju.
Maavanem pani kuulajatele südamele, et see, kuidas inimesed ennast elus tunnevad, on paljuski nende endi teha. «Peame andma õnnele võimaluse ennast saata. Teie olete selleks teinud juba esimese sammu,» ütles ta.
Viljandimaa omavalitsuste liidu esimees Ene Saar lisas omalt poolt, et elus pole alati kõik lihtne ja kõik teed pole sirged. «Olgu teil julgust, pealehakkamist ja õnne!» soovis temagi.
Viimase klassijuhatajatunni andis elluastujatele endine Viljandi maavanem, praegune haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Ta rääkis Eesti hariduselus ees seisvate muudatuste põhjustest ja eesmärkidest.
Asekantsleri hinnangul on Eesti haridus praegu üsna heal tasemel ning siinsed õpilased saavad ka lääne ülikoolides hästi hakkama. See tuleb paraku millegi arvelt: uuringud on näidanud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu kooliga on Eestis väga väike.
«Kooli sisu peab muutuma, et inimesed oleksid seal õnnelikud,» nentis Küttis ja viskas õhku küsimuse: «Kellele on tarvis tarka, kuid kibestunud ja küünilist inimest?»
Küttise sõnul tuleb õppekavu muuta ka sel põhjusel, et õpilastel tekiks huvi loodusteaduste ja matemaatika vastu ning nad ei sooviks saada vaid juristiks ja suhtekorraldajaks. Seepärast on uue seaduse kohaselt matemaatikaeksam edaspidi kohustuslik.
«Vaja on intensiivselt tegelda gümnaasiumivõrgu arendamisega, et me ei räägiks hariduse omandamisest kodu lähedal, vaid konkurentsivõimelise hariduse saamisest,» rõhutas asekantsler.