Traagilisest õnnetusest jäi puudu mõni sentimeeter

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakala lavastas Kesklinna kooli õpilaste ja toimetuse autode abil kolmapäevase ohtliku vahejuhtumiga sarnaneva olukorra. Et Jakobsoni tänav on Viljandi üks liiklustihedamaid ning seal silkab kümneid lapsi, võib oletada, et samalaadseid olukordi tuleb seal ette kahetsusväärselt tihti.
Sakala lavastas Kesklinna kooli õpilaste ja toimetuse autode abil kolmapäevase ohtliku vahejuhtumiga sarnaneva olukorra. Et Jakobsoni tänav on Viljandi üks liiklustihedamaid ning seal silkab kümneid lapsi, võib oletada, et samalaadseid olukordi tuleb seal ette kahetsusväärselt tihti. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Olen praegugi veel šokis,» kirjeldas Kersti Jõgi tunnet, mis valdas teda, kui oli Viljandi Kesklinna kooli ülekäiguraja juures sattunud ehmatava juhtumi osaliseks.

Veel tunde hiljemgi naisel hirmujudinaid tekitanud situatsioon leidis aset läinud kolmapäeva pärastlõunal Jakobsoni ja Kõrgemäe tänava ristmikul, mille ülekäigurada kasutavad igal tööpäeval sajad naabruses asuva kooli lapsed ja õpetajad.

Olles teel Viljandi lähedal asuvasse suvekoju, peatas Jõgi kõnealuses paigas oma auto ning andis sel kombel kahele vöötraja alguses seisvale poisile märku, et nood võivad turvaliselt teele astuda. Mõni sekund hiljem valgus naise otsmikule külm higi, sest samal hetkel, kui jütsid tema auto varjust välja astusid, tuhises nende nina alt kiirust vähendamata läbi teine auto – hoolimata selles, et sealsamas sebra ees on asfaldile kinnitatud metallist «lamav politseinik».

«Ma ei liialda, kui ütlen, et kahest laibast jäi puudu vaid mõni sentimeeter. Auto sõitis poistel peaaegu üle varvaste, nii et need pidid pääsemiseks kätega vehkides tagasi hüppama,» kirjeldas Jõgi.

Kas midagi annaks teha?

Kuigi pealtnägija ei jõudnud fikseerida ohtliku olukorra põhjustanud auto numbrit ja marki, jäi talle mulje, et tolle roolis oli keskealine proua, mitte mõni noor uljaspea. Selle põhjal oletas Jõgi, et juht ei pruukinud laste elu ohtu seada ülbusest, vaid pigem hajameelsusest ja hooletusest.

Jõgi möönis, et täiesti turvaliseks pole võimalik ühtki linna ehitada ning juhtide asi on igal pool tähelepanelik olla. Samas püstitas ta küsimuse, kas kõnealuse ülekäiguraja ohutuse suurendamiseks ei peaks siiski midagi ette võtma.

«Arvestades seda, kui palju seal on pidevalt autosid ja napilt üle sõiduauto kapoti serva ulatuvaid lapsi läbisegi, tundub õnnetuse juhtumise tõenäosus olevat suurem kui teistes kohtades,» arutles ta.

Ka Kesklinna kooli klassiõpetaja Elina Kukk märkis, et majaesine ülekäigukoht valmistab õppeasutuses muret, sest sinna jagub kogu aeg ühtviisi palju nii sõitjaid kui jalakäijaid. Lisaks pargivad Jakobsoni tänava äärsete majade elanikud oma autosid ülekäiguraja vahetusse lähedusse ja see piirab omakorda nähtavust.

Sestap on koolis tavaks õpilastele igal aastal liiklustarkusi jagades manitseda neid selles paigas eriti ettevaatlik olema. Paraku leidub ikka neid, kes kärsitu loomu ajel ennast unustavad ning täiskasvanuid usaldades pikemalt mõtlemata sõiduteele silkavad.

Liiklus ühte ritta

Ei Elina Kukk ega Kersti Jõgi söandanud hakata välja pakkuma ideid, mida Jakobsoni ja Kõrgemäe tänava ristumiskoha turvalisuse suurendamiseks võiks ette võtta. Küll aga avaldasid nad lootust, et kohalikud liikluse üle otsustajad võtavad teema esimesel võimalusel vaagida.

Liiklusohutuse spetsialist Sirli Leier, kes kaitses ülemöödunud aastal Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis Viljandi ülekäigukohtade ohutust hinnanud diplomitöö, kinnitas, et tegu on üsna ohtliku ülekäigurajaga.

«Esiteks on seal kaherealine ühesuunaline liiklus, kus tee andmiseks peatunud sõiduk varjab kõrvalrajal läheneva juhi jaoks juba ülekäigurajale astunud jalakäija. Teiseks on tee ligi kaheksa meetrit lai. See paneb juhte sõitma lubatust kiiremini ning seega on neil raskem tajuda ohtu ja vajaduse korral reageerida,» põhjendas asjatundja.

Leier rõhutas, et praegu kehtiva juhendi järgi pole soovitav rajada ülekäiguradasid tänavatele, kus on rohkem kui üks sõidurada sõidusuuna kohta. Ometi tehakse seda endiselt, näiteks on samasugune skeem loodud Hariduse tänavale Viljandi gümnaasiumi ette.

Et Jakobsoni tänaval on palju lasteasutusi, oleks Leieri arvates mõistlik nende läheduses  vähendada lubatud sõidukiirust 30 kilomeetrini tunnis ja ehitada neljale sageli kasutatavale ülekäigurajale sõidutee kitsendid. Samuti tuleks tema meelest parandada või täiendada tänavavalgustust ning muuta tänav üherealiseks koos parkimistaskutega tee paremas servas. «Praegu ei ole sel tänaval liiklus nii tihe, et peaks tingimata hoidma kaht sõidurada.»

Viljandi ülekäiguradade ohutus tõusis eriti teravalt päevakorrale pärast seda, kui mullu detsembris hukkus Riia maanteel Mängupesa lasteaia ees vöötraja vahetus läheduses autolt löögi saanud vanem abielupaar. Selle õnnetuse uurimine kestab seniajani.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles