ARVUSTUS: Kõik head inimesed elavad maailma otsas

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Priks
Üllar Priks Foto: Elmo Riig / Sakala

Ühes arutelus väitis mu parim sõber, et Andrus Kivirähk on fenomen, kes on suutnud ühe naljaga valmis kirjutada riiulitäie raamatuid. Selle peale puhkes sõnelus, mille lõppemise järel ei rääkinud me teineteisega päris mitu minutit. Võtsime Tartu Annelinna paneelmaja kitsas köögis lihtsalt tujutult vaikides viina edasi.

Südatalvisesse, malmradiaatorite köetud soojusesse ootamatult tekkinud jää purustas kahvli otsast plartsatusega pitsi pudenenud sprott. Puhkesime naerma.

Eelmisel nädalal tõbisena tekikuhja all küürutades sattus mulle näppu maestro viimane, küll juba peaaegu aasta tagasi ilmunud romaan «Maailma otsas». Et tema varasemad taiesed «Liblikas», «Rehepapp» ja «Mees, kes teadis ussisõnu» olid olnud geniaalsed, siis mingeid eelarvamusi mul seda avades polnud. Ussisõnadest jäänud magusvalusat nukrusetunnet meenutades mõtlesin vaid, et mis nurga alt autor seekord mu oma haardesse saab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles