Mustla jõuluvana ristiti natsiks

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huumoriportaalis natsijõuluvanaks tituleeritud Mustla jõulutaat tervitab nii kohalikke kui läbisõitjaid.
Huumoriportaalis natsijõuluvanaks tituleeritud Mustla jõulutaat tervitab nii kohalikke kui läbisõitjaid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mustlat kaunistava jõuluvana kuju pilt on tekitanud elevust rahvusvahelises huumoriportaalis 9gag.com, kus seda käeasendi tõttu pilkavalt natsijõuluvanaks kutsutakse.

Skulptor Mati Karmin, kelle juhendamisel Tartu kunstikooli õpilased Mustla peatänava päkapikkude ja jõuluvanaga ehtisid, polnud nuku suurest populaarsusest kuulnud. Ka esile toodud sarnasus kurikuulsa Saksa diktaatoriga oli talle suureks üllatuseks.

«Ega nüüd, taeva pärast, kellelgi sellepärast mingit pahandust pole?» uuris Karmin, kuid leidis samas, et rahvusvaheline tuntus on iseenesest tore.

Hitleri käeviipe teadlikku imiteerimist eitas kunstnik kategooriliselt. «Käsi on käsi. Kui käelaba teisipidi keerata, on ta jälle nagu Lenin,» kõneles Karmin ning leidis, et tõlgendusi võib olla tuhandeid.

Ka Tarvastu vallavanema Alar Karu meelest ei tohiks käe asendit kohe halvasti tõlgendada. «Algul Tarvastu valla Facebooki lehel mõned inimesed kommenteerisid küll, et jõuluvana viibe on mitmeti mõistetav,» nentis vallavanem. Tema meelest tuleks eelkõige vaadata aga seda, kes ja miks lehvitab.

«Pigem suhtuda ikka positiivselt. Suured juhid on ju alati rahvale kõnesid pidades käsi kasutanud. Võib-olla see jõuluvana viibe näitab hoopis, et saab ka positiivselt,» rääkis Karu.

Mati Karmin leidis, et jõuluvana poosi seostamine natsitervitusega on meelevaldne. «Kas natsitervitusel polnud mitte peopesa teisiti? Kindlasti pole siin tegu vimkaga,» rõhutas Karmin ning lisas, et jõuluvana lihtsalt viipab tervituseks.

Alar Karu siiski kunstniku peidetud provokatsioonimomenti ei välistanud. Tema ütlemist mööda ei tasu üleval hoida tuima muumiat ning kõnetav poos on taiese puhul pigem plussiks. «Tegelikult on see ju lihtsalt tervitus ja austusavaldus. Kui sa halvasti mõtled, on see sinu enda otsus,» rääkis Karu. Ta ütles end olevat väga rahul, et kunstnikud tegid kuju, mis mõjub ja paneb rääkima.

«Ükskõik, mismoodi sa kätt tõstad, ikka pannakse sellele mingi märgiline tähendus külge,» leidis Mati Karmin. «Kunsti sisu ongi, et igaüks leiab sealt seda, mida ta otsib.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles