Repliik: Lenin ja näosaade

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannar Raba
Rannar Raba Foto: Elmo Riig / Sakala

Nii nagu pool Eesti rahvast, lösutasin minagi eelmise pühapäeva õhtul koos perega kodus diivanil ja vaatasin, keel suunurgast väljas, «Su nägu kõlab tuttavalt» finaaletendust. Muhelesin juba ette rahulolust, sest sarja eelmised saated olid tõestanud, et Eestis osatakse vähese raha ja ahta inimhulga kiuste teha haaravat meelelahutust.

Ometi ei tabanud selle õhtu kõige emotsionaalsem moment mind mitte saate ajal, vaid pärast seda, kui lappasin sülearvutis viimaseid uudiseid. Ühena esimestest jäi mulle silma teade, kuidas valitsuse venemeelse poliitika vastu protestivad massid olid äsja Ukrainas Kiievis maha kangutanud Lenini monumendi.

Jõllitasin tükk aega uudise juures olevat galeriid, suutmata kuidagi hetke sürreaalsust alla neelata. Mõelda vaid, samal ajal, kui meie peame Eestis nädala hittsündmuseks ühe veidra telesaate finaali, leidub meist mitte kaugel inimesi, kes on ikka veel sunnitud võitlema aastakümnete tagant pärit punapuuslikega. Nad ei tee nalja ega parodeeri kedagi! See pole lavastus!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles