Laupäeval järgivad seitse Viljandimaa muuseumi rahvusvahelist tava ja hoiavad oma uksed õhtutundidel tasuta valla.
Videvikus vestetakse romantilisi lugusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullusel muuseumiööl Viljandi muuseumis näidatud Egiptuse muumia tõi kokku nii palju uudistajaid, et see majarahva isegi pisut ära ehmatas.
«Suutsime külastajaid loendada 1600-ni, kuid tegelikult oli neid arvatavasti paar tuhat,» lausus Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak.
Tema sõnul eeldati üritust ette valmistades, et haruldane eksponaat võib huvi äratada paljudes inimestes, kuid sellist rahvahulka ei osatud oodata. «Kindlasti oli sellest palju kasu, sest ehk leiab nüüd mõni muumiat vaatamas käinud inimene sagedamini tee meie majja,» lausus Pihlak.
Ajal, mil riik ootab, et muuseumid suudaksid üha rohkem raha teenida, on selline tasuta ettevõtmine investeering tulevikku ja publikuhuvisse.
Jutuvestjad
Tänavu on muuseumil raske mullusega samaväärset tõmbenumbrit pakkuda.
«Et selle aasta teema on «Öös on lugusid», ei tahtnud me keskenduda mingile kindlale eksponaadile ja piirduda pelgalt ühe eseme loo jutustamisega,» rääkis direktor. Nõnda küpses mõte pakkuda publikule lembelugusid muuseumi kogust pärit armastuskirjadest, millest vanimad on kirjutatud sadakond aastat tagasi.
Viljandimaalaste esivanemate romantilisi ja ajastustiilseid tundeavaldusi kannavad ette Heiki Raudla ja Urmas Tuuleveski. «Mõlemad mehed on head jutuvestjad ning nad on lubanud vahepalaks heita pilgu tagasi ka enda elule,» rääkis Pihlak.
Et meelitada ajaloo manu noort põlvkonda, pakub muuseum võimaluse tellida endale mobiilile temaatiline lugu. Laupäeva õhtul on muuseumist võimalik saada telefoninumber, millel helistajat rõõmustab kirjandusteadlane ja luuletaja Aare Pilv oma loominguga.
Viljandi muuseumis saab vaadata ka näitust «Mees nagu muiste» ja filmiprogrammi.
Sel aastal meelitab kõmuline muumia rahvast aga Mõisaküla muuseumis, kes populaarset eksponaati varakult endale väljapanemiseks taotles.
«Kohalikud kindlasti lähevad vaatama, aga võimalik, et tullakse ka kaugemalt,» oletas Pihlak. Ta rääkis, et Viljandi muuseum on riskidest ja kuludest hoolimata väga aldis oma väärtuslikke museaale laiemalt tutvustama. Nii näiteks laenas Olustvere loss muuseumiööks Viljandist mööblit. «Ka seal tuleb huvitav ja ilus väljapanek,» sõnas direktor.
Traditsioon
Rahvusvahelise muuseumipäeva tähistamine sellise sündmusega sai alguse Prantsusmaal ning muuseumiööd on Euroopas korraldatud juba viis aastat. Nagu mujalgi, aitab selline ettevõtmine siin äratada huvi ajaloo ja kultuuripärandi vastu.
Jaak Pihlaku sõnul pole võimalik portreteerida tüüpilist muuseumikülastajat. «Käivad nii sügavuti minevad kodu-uurijad kui koolilaste ekskursioonid,» lausus ta.
Direktori sõnul tuleb muuseumidel ajaga kaasas käia, sest pelgalt ilukirjas infoga stendi peale keegi kohale ei tule. Samas peab leidma kesktee kommertsliku publikumagneti ja teadusasutuse rolli vahel.