Ratturid valmistuvad juubeliks

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maastikusõit pole kerge veeremine mööda siledat teed. Mulgi rattamaratonil näiteks tuleb ületada ka sügav 
veetakistus. Tiina Kuusikule pole see üllatus, sest ta on selle maratoni läbinud üheksa korda. Homme läheb
ta vastu kümnendale katsumusele.
Maastikusõit pole kerge veeremine mööda siledat teed. Mulgi rattamaratonil näiteks tuleb ületada ka sügav veetakistus. Tiina Kuusikule pole see üllatus, sest ta on selle maratoni läbinud üheksa korda. Homme läheb ta vastu kümnendale katsumusele. Foto: Erakogu

Sel pühapäeval kümnendat aastat korraldatava Mulgi maratoni starti asub 16 ratturit, kes on läbinud kõik üheksa eelmist sõitu, ja 12 neist on alati vändanud pikemal võistlusmaal.


16 vapra seas on ka kaks naist ja üks neist on viljandlanna Tiina Kuusik, kes avastas rattasõidu endale veidi enne esimest Mulgi maratoni 2001. aastal.

«Esimesena käisin sama aasta mai lõpul Tartu rattarallil ja siis tundus juba mõistlik minna ka Mulgi maratonile,» meenutas ta.

Ehkki asfaldil sõidetav rattaralli ja maastikul kulgev maraton on kaks eri asja, sai Tiina Kuusik oma esimesel maastikuvõistlusel kenasti hakkama ning sestpeale on kevadine Viljandi maraton alati tema plaanidesse mahtunud.

«Tartu sõitudel olen käinud vahelduva eduga, aga Mulgi maratonil olen alati kohal olnud,» lausus ta.

60-kilomeetrisele sõidule pole mõtet minna treenimata ning see on ka üks põhjus, miks Kuusik raskel ja tehnilisi oskusi nõudval võistlusel osaleda tahab.

«Maratoni nimel on põhjust treenida. Mulle meeldib, et kevadel saab välja ennast tuulutama,» rääkis ta. «Kui sõit oleks suvel, siis ma ehk seal ei osalekski.»

Finišisse on Kuusik oma sõnul alati jõudnud positiivses meeleolus, ehkki pika sõidu jooksul on ta kogenud ka raskeid hetki. Eriti hästi on tal meeles oma esimene maastikurattavõistlus. Kui varem oli ta vändanud asfaldil, siis esimese Mulgi maratoni viimastel kilomeetritel Viljandi järve vastaskalda künklikul põllul oli tal olnud tunne, et katki on nii tema kui ratas. Kui aga katsumus mõne minuti pärast otsa sai, oli emotsioon väga hea.

Üks asi siiski häirib Kuusikut Mulgi rattamaratoni juures. Nimelt see, et siin osaleb väga vähe naisi. «Mõnikord on mul sõidu ajal lausa tunne, et ma pole õiges kohas.»

Tänavu on maratonile registreerunud 1500 inimesest naisi paarsada, kuid suurem osa neist stardib poolmaratonile. Kuusiku arvates võiksid end talve jooksul heas sportlikus vormis hoidnud naised osaleda just pikemal sõidul.

«Seda tasub proovida — üle jõu see ei käi,» julgustas ta.

Kolmekordne võitja pürib paremate sekka

Kui Tiina Kuusikule on Mulgi maraton aastas üks väheseid rattavõistlusi, siis üheksa aasta jooksul kõigist üheksast maratonist osavõtnute seas on ka selliseid, kelle puhul võib rattasporti pidada lausa tööks. Viljandi maratoni kõigi aegade edukaim rattur Alges Maasikmets oli kohal esimesel sõidul, tuleb starti seekord ja on osalenud ka kõigil vahepealsetel. Kolm korda on ta selle sõidu võitnud, kaks korda olnud teine ja korra kolmas.

Mullu kolmanda kohaga leppima pidanud 41-aastasele Maasikmetsale pole Mulgi maraton eesmärk omaette. «Eestis on palju võistlusi ja mõnel suvel on mul vaid paar vaba nädalalõppu,» nentis ta.

Ka tänavu on kolmekordne võitja stardis, aga kui varasematel aastatel oli rattasõit talle pigem töö, siis nüüd võtab ta seda meelelahutusena.

«Tahaks ikka sõita niikaua, kui jõuan, ja kestvusspordis suudetakse püsida üha vanemana,» kõneles ta.

Võit pole Mulgi maratoni edukaimale ratturile enam eesmärk, aga kuue parema hulka loodab ta tulla küll.

Kõigil sõitudel kohal

Kümnendat korda on Mulgi maratonil stardirivis ka Lääne-Virumaalt pärit Enno Eilo, kes on kümne aasta jooksul üritanud osaleda võimalikult paljudel rattamaratonidel kõikjal Eestis. Elioni sarjas on tal startimata jäänud vaid kahel Otepää maratonil.

Lisaks osalemisele annab Eilo oma suure panuse ka selleks, et see sari üldse toimuda saaks. Nimelt on tema augustis Rakkes aset leidva maratoni peakorraldaja.

Esimene Mulgi maraton oli Eilole õppetund, kuidas säärast võistlust korraldada.
«Meil oli plaanis hakata Rakkes maratoni tegema ja tulin Viljandisse selleks, et kogemusi hankida,» meenutas ta.

Parima kogemuse saamiseks otsustas ta võistluse läbi teha. Esimene Viljandi maraton jäi talle aga kõige enam meelde sellega, et oli väga külm ilm. Järgmistel aastatel on ilmataat kinkinud selleks ajaks peamiselt sooja ja päikselise päeva.

«Viljandi sõit meeldib mulle ja et see on olnud tavaliselt aasta esimene maraton, on see olnud hea võimalus oma vormi teiste omaga võrrelda,» rääkis Eilo.

Palju pori ja palju lapsi

Küsimusele, mille poolest on Mulgi maraton kehvem ja mille poolest parem kui Rakke sõit, vastas Enno Eilo, et iga Eesti rattamaraton on omanäoline.

«Mina püüan oma maratonil vältida täiesti mädasid kohti,» tõi ta esile ühe Viljandi ja Rakke sõidu erinevuse. «Võib-olla pole see õige, aga ma ei taha rattureid mudaseks teha. Viljandi sõidule annavad sellised lõigud ehk just oma näo.»

Positiivsest kõneldes nimetas Eilo lastesõite.

«Mulle teeb tõepoolest suurt heameelt, et Viljandis on igal aastal võistlemas nii palju lapsi ja kogu see töö, mida seal tehakse rattaspordi arendamiseks, on suurepärane,» nentis ta.

Tänavuse Mulgi maratoni põhisõit algab pühapäeval kell 12. Kell 13.15 antakse 35 kilomeetri pikkuse poolmaratoni start ning alates kella 12.10 alustavad staadioni lähedal võistlemist lapsed. Kokku osaleb tänavusel üritusel ligi 2000 ratturit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles