Tänavu veebruaris Viljandimaa kutsekoolides koka, pagari või kondiitri eriala lõpetanud noortest töötasid novembris sel erialal vähem kui pooled, nendest omakorda Viljandimaal mõni üksik.
Madal palk ei hoia kokki eriala juures
7. detsember 2013, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olustveres ja Vana-Võidus sai koka kutsetunnistuse ühtekokku 39 noort, lisaks lõpetas Olustveres 11 pagarit-kondiitrit ning Vana-Võidus seitse abikokka. Enamik on ametis mujal Eestis, mitu noort töötab Tallinki laeval, üks lõpetanu on jõudnud Soome ja teine Saksamaale.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak möönis, et pikas plaanis ei jää suur osa lõpetanuid õpitud erialal ametisse.
«Kokasaated telerist on toredad: grillitakse, valatakse veini ja istutakse laua taga, aga kui läheb päris tööks ja köögis tuleb olla nädalavahetuste ja pühade ajal, ei ole see enam nii tore,» sõnas ta.
Töö ei ole lust ja lillepidu
Arnold Pastaku sõnutsi ei ole raske töö ja saadav palk tihti tasakaalus. «Olen kuulnud, et tippkokkadele makstakse 1000–1500 eurot, tavakokad peavad leppima 500–800 euroga kuus. Saan aru, et ettevõtjatel on keeruline kõrgemat palka maksta, aga selle töötasuga on keeruline väljaõppinud töötajat leida,» sõnas ta.
Uuest aastast vahetab haldajat Viljandi Bonifatiuse gildi kohvik, sest seni seal tegutsenud ettevõtja ei leidnud uut kondiitrit. Pagarikoja ja kohviku juhataja Jaana Väli ütles, et on saiakesi, pirukaid ja leibu valmistanud kaks aastat koos oma perega.
«Elus toimunud isiklike muutuste tõttu oleme pikalt otsinud enda asemele uusi pagareid, paraku tulemuseta,» ütles ta.
Kohviku juhataja rääkis, et kohe ei oleks pagarile väga kõrget palka lubada saanud, samas oleks tulemusliku töö puhul tasu kerkinud. «Meil on väljakujunenud klientuur, kes Bonifatiuse tooteid teavad ja hindavad. Selles suhtes oleksime võinud kenasti jätkata,» sõnas juhataja.
Kuigi Vana-Võidus ja Olustvere kutsekoolis on aastaid kokki ning Olustveres ka kondiitreid koolitatud, ei jõua suurem osa neist Jaana Väli sõnutsi siinsele tööjõuturule. «Paljud lähevad kooli vaid keskharidust tõendava paberi pärast ega ole kuigi innukad ametit omandama. Kui kokanduse eriala 1996. aastal Vana-Võidus avati, olin üks õpilastest. Kursust alustas 30 ja lõpetas 20 inimest ning nendest vaid kolm töötab praegu sel erialal,» sõnas ta.
Palk ei vasta nõudmistele
Arnold Pastak nentis, et säravaid tähti, kellel jätkub indu ja tahet, on õpilaste hulgas paraku vähe.
Olustvere kooli toitlustusvaldkonna koordinaator Malle Peterson tõdes, et väikesed ettevõtted soovivad tihti universaalset töötajat, kes suudaks hakkama saada paljude asjade, sealhulgas ka dokumentide haldamisega. Kutsekool sellist pädevust paraku kõigile anda ei suuda.
Käesolevast aastast õpetatakse Olustveres koka eriala ka kaugõppes täiskasvanutele. «Nendest suur osa peab oma turismiettevõtet või on muidu asjast väga huvitatud ning panustavad õppimisse hoopis kirglikumalt,» rääkis Pastak.
Noorte indu kokaerialaga rinda pista tõmbab tema sõnutsi tihti alla ka ühiskonna negatiivne suhtumine. «Halvustatakse, kui keegi läheb tööle abikokaks, aga ka sellest ametist võib välja kasvada tippkokk. Ühiskonnas valitseva edukultuse kohaselt peavad kõik olema ärimehed või IT-spetsialistid,» sõnas Arnold Pastak.
Veebruaris lõpetavad koka ja kondiitri eriala uued lennud nii Olustveres kui Vana-Võidus. Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus soovitas kõigil ettevõtjatel, kel on need ametimehed või -naised puudu, tulla neid aegsasti koolide juurde otsima.