Maavanemad vaagisid regionaalset arengut

Kolme maavanema kohtumiste sarja kolmandal nõupidamisel 5. mail Järva maavalitsuses võeti kõne alla regionaalse arengu küsimused. Foto: maavalitsus

Kolme maavanema kohtumiste sarja kolmandal nõupidamisel 5. mail Järva maavalitsuses võeti kõne alla regionaalse arengu küsimused.

Järva, Jõgeva ja Viljandi maavanema ning maavalitsuste spetsialistide kokkusaamisel osales seekord ka Tartu maavanem Esta Tamm.

Põhjaliku ettekande regionaalsest arengust ja elukeskkonnast tegi konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv. Tema toimetatud on ka sellekohane peatükk Eesti inimarengu aruandes.

Arutelu algul tuletaski Järva maavanem Tiina Oraste meelde, et kolme maavanema nõupidamisteks andsid tõuke just inimarengu aruandes nende maakondade puhul esile toodud probleemid.

Rivo Noorkõiv jagas kõigepealt selgitusi inimarengu aruande koostamise põhimõtete ja metoodika kohta üldisemalt. Ta avaldas heameelt, et aruanne on diskussiooni tekitanud, ja ühtlasi imestust, et see ühiskondliku arutelu objektina nii populaarseks on saanud. «Äkki on lihtsalt praegune masuaeg selline, et inimestel on rohkem aega asjade üle järele mõelda,» pakkus ta.

Regionaalsest arengust rääkides tõi Noorkõiv välja, et Euroopa riikidest on kõige suurema regionaalse erinevusega Läti. Eesti on selles pingereas kohe Läti järel teine, samas kui meie mõtlemismall näeb Eestit skandinaavialiku heaoluühiskonnana. «Siin on aga tegemist suure vastuoluga, sest meile eeskujuks olevad riigid paistavad silma just oma väikeste regionaalsete erinevuste poolest.»

Noorkõiv pidas ühtlasi vajalikuks halduspoliitika olulist muutmist kogu riigis. «Ma ei räägi siin mitte haldusterritoriaalsest reformist, vaid vajadusest tugevdada regionaalset tasandit,» ütles ta. «See ei pruugi alati kattuda üksüheselt maakonna piiridega, aga üldjoontes küll.»