Kiri: Hädas riigihankega

, viljandlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Vaadates seda, mis toimub Viljandimaa ühistranspordi korraldamises, ühinen 14. aprilli «Sakalas» artiklis «Võlg ei luba firmat sõitjaid vedama» osaühingu Automen juhataja Valter Keisi esitatud küsimusega: «Kas Eesti riik tõesti ei suuda neid konkursse kuidagi mõistlikumalt korraldada?» Jutt käib riigihankest sõitjateveo tarvis.


Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Kortsu ütlus, et elu on seatud nii, et riigihankeks pole kuigi palju valikuid, ei kõla veenvalt. On hõlbus pugeda selle taha, mis on ülevalt poolt ette antud, ja nentida rahuga, et meil pole midagi teha. Vaidlen viimasel mõttele vastu.



Selliste kaalukate otsuste langetamine puudutab väga paljusid töötajaid, kes võivad teenistuse kaotada. Nii vastutusrikka konkursi korraldamisel peab hoolikalt vaagima kõiki nüansse. Üksipulgi tuleks analüüsida firmade pakutud hindu ning kaaluda plusse ja miinuseid. Bussiliikluse puhul tuleks muu hulgas luubi alla võtta sõitjate mugavus, teeninduskultuur ja liiklusohutus.



Eelmainitud artikli põhjal mõistan, et sõitjateveo riigihanke korraldajad seda paraku  sügavuti ei teinud, vaid piirdusid kergesti võrreldava mitu-krooni-kilomeetri-kohta-lähenemisega. Ei taha olla prohvet, ent näen ette, milliseid probleeme see võib meie bussiliiklusele tulevikus kaasa tuua.



On kahjuks palju näiteid, et odavaim pakkumine osutub blufiks. Uue pikaajalise koostöölepingu sõlmimisel tuleb teha ka osalevate firmade taustauuringut. Kas maavalitsuse uued lepinguosalised on ikka väärilised asendama seniseid koostööpartnereid, kes Tõnis Kortsu hinnangul on oma ülesandeid väga hästi täitnud?



Lugesin hoolikalt läbi kõik kõnealust valdkonda puudutavad artiklid, mis on viimasel ajal «Sakalas» ilmunud, ja mu süda jäi kripeldama küsimusest, kuidas saab nii külmalt suhtuda kodumaakonna bussiliikluse korraldamisse. See pole pisiasi, vaid pikaajaline leping.



Kõige enam andis mulle mõtlemisainet bussifirma Mulgi Reisid juhataja Madis Lepa arvamuslugu 12. märtsi ajalehes. Maavalitsuse vastutavad töötajad leiaksid sellest positiivseid mõtteid samalaadsete konkursside tarvis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles