Kepikõnni asemel võib kettaid loopida

Madis Järvekülg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sulev Ilves käib iga päev disc-golfi mängimas koos oma noorema poja Ike-Looga.
Sulev Ilves käib iga päev disc-golfi mängimas koos oma noorema poja Ike-Looga. Foto: Marko Saarm / Sakala

«Minu abikaasa on aastaid keelitanud, et võtaksin kepid kätte ning läheksin temaga kõndima. See oli minu jaoks mõeldamatu – ei olnud suurt stiimulit. Aga nüüd ilma kettaid loopimata nagu ei saakski.»

Teenekas Viljandi arhitekt Sulev Ilves on disc-golfi mängimas käinud kolm kuud ja viimase kuu jooksul on ette juhtunud vaid üks päev, kui ta pole rajal käinud. Teisipäevase tormi kätte ta ketast loopima siiski ei kippunud.

Esimene kokkupuude selle spordialaga oli viljandlasel küll juba enne siinse pargi rajamist, aga nüüd, kui ühe raja korv jääb koduaiast vaid 50 meetri kaugusele, on tema hing sellele harrastusele müüdud.

Areng kannustab

«See spordiala on äraütlemata vahva tegevus ja samas päris korralik füüsiline koormus,» selgitas 55-aastane Ilves. «Üks ring läbi teha ja sa oled märkamatult maha kõndinud 4,8–5,5 kilomeetrit.»

Männimäel Huntaugu nõlval asuva pargi ring koosneb 18 rajast. Kui esimesel kuul hakkas harrastajal ringi lõpupoole selg ära väsima, siis nüüd seda enam ei juhtu ning vahel teeb ta kohe teisegi tiiru otsa.

«Alati lähed ja tahad ennast ka natukene ületada. Pean tunnistama, et viimastel nädalatel on tulemused läinud tõusvas joones,» märkis Ilves.

Kui esimesel võistlusel oli tulemuseks 39 lisaviset, siis nüüd on ta pargi läbinud ka vaid kolme lisaviskega. Üldiselt on iga raja läbimiseks ette nähtud kolm või neli viset. «Minu stiimul: küll siis ükskord koidab päev, kui isa tuleb nulliga,» lisas Ilves.

Jõukohane surmani

Rotary klubi ja linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe tegi disc-golfiga tutvust eelmisel aastal tänu sõbrale ja tolle lastele. Mäng hakkas meeldima ja tekkis idee, et ka Viljandis võiks disc-golfi park olla. «Siis leidsin poisid, kel oli samuti see idee, Rotary klubi oli valmis seda projekti toetama ja Viljandi linn tuli ka kaasa,» selgitas Veermäe.

Nii sai spordirajatise ametlikuks nimetuseks Viljandi Rotary disc-golfi park. Selle rajamise praktiline töö jäi aga kahe noormehe kanda. Mart Roht ja Martti Ojamaa moodustasid selleks klubi Viljandi Ketas.

Ajapuuduse tõttu on klubitegevus seni piirdunud vaid nädala mängu korraldamisega. Regulaarselt võtab sellest osa umbes 20 mängijat – kogukond, kuhu kuulub on nii spetsialiste, lihttöölisi kui ka lapsi.

Rohti hinnangul käib väljaspool võistlusi pargis kettaid loopimas kuni 200 inimest nädalas. Nii palju on eestvedajad nädalate jooksul omakeskis harrastajaid kokku lugenud.

«See on päris hea tulemus,» leidis Roht. «Olen käinud ka vihmaga mängimas ja ükski kord ei ole ma rajal olnud üksi.»

Gunnar Veermäe arvates on disc-golf nii lihtne ja taskukohane ala, et seda võib harrastada alates viiendast eluaastast kuni surmani – niikaua kui liigud.

Pargi avamise aegu sai Viljandis kettaid osta ainult Vaksali tänava rattapoest. Klubi kettaid võis laenata Selveri lillepoest või pargi rajajate endi käest. Nüüdseks on kettad müügil ka spordipoes Popsport.

Selveri lillepoe müüja Maarja Kubo sõnul tuli suvel ette, et kõik kümme ketast olid korraga välja laenatud.

«Hull hasart pidavat tekkima,» kirjeldas Kubo rajal käinud inimeste emotsioone.

Ühe ketta ööpäevaks laenamise eest küsitakse kümme eurot, millest kaheksa makstakse ketta tagastamise järel tagasi.

Popspordi kaupluse müüja Diana Mogiš rääkis, et kauplus võttis disc-golfi kettad müüki oktoobri algul. Tema sõnul käib iga päev mõni huviline taldrikuid uudistamas ning need on kujunenud kaupluse üheks populaarsemaks müügiartikliks.

REEGLID

Traditsiooniline golf ja disc-golf on paljuski sarnased spordialad.

• Mõlemas mängus on tähtis tabada vähima löökide või visete arvuga märki.

• Igale korvile lähenemist alustatakse disc-golfis eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks.

• Ketast visatakse nagu tavalist lendavat taldrikut ning jätkatakse sealt, kuhu see seisma jääb.

• Rajameistrid määravad raja kohta keskmise visete arvu, mida tähistatakse sõnaga «par» ning millega võistlejad oma visketulemusi võrdlevad.

• Mängus kasutatakse kolme tüüpi kettaid. Driver ehk kaugmaaketas on pikima lennuga, midrange ehk keskmaaketas on korvile kontrollitud lähenemise sooritamiseks ning putter ehk lähimaaketas on korviviskamiseks. Mart Roht ütles, et algajale piisab pargi läbimiseks lähimaakettast.

• Disc-golfi eestikeelsed vasted on taldrikugolf ja kettagolf.

Allikad: Eesti disc-golfi harrastajate liit, Vikipeedia

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles