PRIA alustab pindalatoetuste taotluste vastuvõttu

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. mail algab pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt.
3. mail algab pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Esmaspäeval, 3. mail algab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt ning dokumente esitama oodatakse ligi 16 000 maakasutajat ja loomapidajat.



Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel igal aastal põllumajandustootmise edendamiseks välja makstakse. Tänavu esitatavate taotluste rahuldamiseks on raha ligi kaks miljardit krooni.

Päris uusi meetmeid tänavu ei rakendu. Lisaks hektaripõhistele toetustele on kaks toetust otseselt seotud loomadega, samuti toetatakse mahepõllumajanduslikku loomapidamist.

Tänavu saab järgmiseid toetusi:
• ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;
• maaelu arengukava (MAK) 2004-2006 meetmeist jätkub mõni viieaastase kohustuse-perioodiga toetus, näiteks mahetoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus ja ohustatud tõugu loomade toetus;
• MAK 2007-2013 meetmetel on omaette kohustuste periood: ebasoodsamate piirkondade toetus, Natura 2000 alal asuvatele põllumaade ja erametsamaa toetus ning loomade karjatamise toetus. MAK-i põllumajanduslikke keskkonnatoetusi on viis liiki: keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk «Sangaste» talirukki kasvatamiseks.

«Taotlejatel tuleks kindlasti tutvuda kõigi soovitud toetuste taotlemise tingimuste ning kohustustega, mida endale toetuse saamisega võetakse,» rõhutas PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tanel Trell. «Mitme toetuse tingimustes on varasemate aastatega võrreldes muudatusi ja uusi nõudeid, mida tuleb täitma hakata ka neil, kes on viieaastase kohustuse juba võtnud.»

Trell tõi näiteks, et marja- ja viljakultuuride kasvatamiseks mahetoetuse soovijatel tuleb arvestada, et istikute arvule hektari kohta on nüüd seatud miinimumnõuded. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saajatel, kelle toetusõiguslik maa on üle 20 hektari ja piirneb avalikus kasutuses oleva teega, tuleb tee ja põllu vahele rajada 2-5 meetri laiune mitmeliigilise taimestikuga rohumaa riba või hekk, kraav või kiviaed.

Igal aastal täienevad ka nõuetele vastavuse reeglid, mida tuleb täita enamiku toetuste puhul.

PRIA kodulehelt www.pria.ee ning maakondlikest teenindusbüroodest saab täpsemat infot ja taotlusvorme kõigi toetusmeetmete kohta, samuti võib selgitusi küsida infotelefonil 737 7679.
Taotlusi saab esitada 3.-21. maini ning pärast seda ka hilinenult 15.juunini, ent sel juhul väheneb toetus ühe protsendi võrra iga hilinetud tööpäeva kohta. 15. juunini saab ka juba varem esitatud taotluse andmeid muuta. See võib Tanel Trelli sõnul olla tänavu paljudel juhtudel vajalik, sest maikuus ei pruugi näiteks suurvee all olnud põldude seisukord veel selge olla.

PRIA soovitab eelistada taotluste esitamiseks elektroonilist kliendiportaali e-PRIA, kus on võimalik täita kõiki dokumente ja joonistada põllumassiivide kaarte. Portaalis toimub osa andmekontrolle juba taotluse esitamise käigus ning süsteem annab vigadest kohe märku, seega on seal võimalik esitada täpsemaid taotlusi.

Kes soovib taotluse esitada maakondlikku teenindusbüroosse, neil palutakse kasutada postiga koju saadetud eeltäidetud andmetega taotlusvorme ja kõige uuemaid PRIA-st saadud põllumassiivide kaarte.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetuse saajad sellega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles