Juhtkiri: Sõitjate hüvanguks

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

On päris palju inimesi, kes võimaluse korral eelistavad bussile rongisõitu. On ju sellel palju meeldivaid külgi: ei pea kannatama ruumikitsikust, sõltuma bussijuhi muusikamaitsest ja tundma muret liiga tiheda liiklusega teedel vastu- või möödasõitvate sohvrite hulljulguse pärast. Vagunis sead end mõnusalt sisse, sirutad jalad välja ja kulged vanas heas rongirataste rütmis sihtmärgi poole, akna taga vilksatamas meeleolukad maastikud.


Paraku on seda idülli Viljandist rongile minejatel rikkunud üks ammune häda. Nimelt peatuvad rongid jaamas perrooni tagumises otsas, kuhu minek võib tunduda lausa lõppematu teekonnana, kui sul juhtumisi on käe otsas rasked kotid või oled hilinemas.



Hiljuti kõlas raadioeetri kaudu rõõmusõnum, et kõik Eesti raudteeplatvormid tehakse korda. See andis lootust, et lõpevad ka meie inimeste vintsutused. Kui see juhtub, siis paraku mitte tänu meie heaolu eest seisma kutsutud ametnike, vaid eelkõige ärifirma ehk Edelaraudtee hoolimisele.



Ehkki «Sakalaga» vesteldes tõdesid nii Viljandi linnavalitsus kui raudteed renoveerima hakkava ettevõtte Edeleraudtee Infrastuktuuri aktsiaseltsi juhataja, et peatuse toomine jaamahoone juurde on igati mõistlik, võib hea plaan hääbuda bürokraatia rägastikku ja suhtumisse, et oma kitsastest piirdest laiemat koostööd pole tarvis teha.



Selliseks kartuseks on põhjust, kui vaadata senist asjade kulgu ja kahe poole kirjavahetust jaama piirkonna detailplaneeringut puudutavates küsimustes. Nii võttis hulk aega, enne kui Viljandi linnavalitsus oma dokumentide hulgast õiged paberid suutis üles leida. Kõik see laseb aimata, et linnajuhid suhtuvad ettevõtmisse loiult. Näiteks pole nad vastanud Edeleraudtee kahe aasta tagusele ettepanekule koos asja arutada. Samuti polnud raudteeametnikud kursis siinsete muudatuste ja asjaoluga, et varem ooteplatvormi jaamahoone juurde toomist takistanud linnaplaneering on vahepeal kalevi alla pandud.



Praegu, kui transpordifirma hakkab omalt poolt kindlaid samme astuma, pole teema raekojas ikka veel päevakorral. Piltlikult öeldes võime õige hetke maha magada ja tagantjärele tõdeda, et rong on juba läinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles