Öö andis ligi 5 sentimeetrit vett lisaks. Eile tekkis vahepeal tunne, et alla ei jõuagi piisavalt vett ja külmumata maa neelab kogu vee endasse, aga hommikul oli näha, et vett tuleb ikka pidevalt peale.
Viies päev. Kuivkäimlast sai vesipeldik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hommikul selgus tõsiasi, et aianurgas asuv kuivkäimla on muutunud WC-ks. See on siinkandi nali, et viiendal aastaajal muutuvad kohalikud kuivkäimlad vesipeldikuteks ja seega on ka meil mugavused. Vähemalt suurvee ajal.
Täna lahkusin vara, sest töökohustused viivad pealinna ja seega hommikust pilti eriti ei ole. Tegin ühe foto talu sissesõidust, aga valgust oli vähe ja varahommik oli ka udune.
Kevadet tunneb aga ka pimedas. Õhk oli täis sinikaelpartide lennuvidinat, omapäraseid helivõnkeid, mida tiivad esile kutsuvad.
«Sakala» leheküljel peab suurvee päevikut Soomaal Tipu külas elav Tõnis Korts, kes teenib igapäevast leiba maavalitsuses arengu- ja planeeringuosakonda juhatades. Lähemate nädalate jooksul kirjeldab ta, kuidas tuleb kevad Soomaale ja kuidas mõjutab kõrgvesi sealsete inimeste elu.