Inimarengu aruande kohaselt on Viljandimaast kujunenud piirkond, kus on kõige vähem tootmist ning kust inimesi lahkub nii suurel hulgal, et aruande koostaja nimetas seda lausa traagiliseks.
Väljakolimine on võtnud traagilised mõõtmed
23. märts 2010, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimarengu aruande koostaja Rivo Noorkõivu sõnul näitab uuring, et Viljandimaalt lahkuvad eeskätt noored, kellest sõltub kogu piirkonna tulevik.
Kui uuringu tegijad võrdlesid omavahel maakondade panust Eesti sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) ning rändesaldot, selgus, et Viljandimaa on Eesti maakondadest kõige kehvemas seisus.
Eesti SKT-st annab Viljandimaa 2,3 protsenti, mis on peaaegu kaks korda väikse Pärnumaa näitajast. «See on väiksem kui Lääne-Virumaal ning näiteks kolm korda väiksem kui Ida-Virumaal,» lausus Noorkõiv.
Tema sõnul on SKT osas kaotanud eeskätt need maakonnad, kus on ajalooliselt olnud heal tasemel põllumajanduslik tootmine. Rändesaldo on Viljandimaal samuti üks riigi kehvemaid.
Statistikaameti andmetel on aastatel 2000—2008 Viljandimaalt ära kolinud 4459 inimest rohkem, kui neid siia on asunud. Lahkutud on peamiselt pealinna ning selle järel on mindud välismaale. Ka Pärnu ja Tartuga on saldo selgelt negatiivne.
Noorkõivu sõnul pole põhjust arvata, et olukord oleks viimasel paaril aastal paremaks muutunud. «Ühiskonnas pole olnud selliseid muutusi, mis lubaks seda arvata,» nentis ta. Aruande koostaja sõnul on võimalus, et väljarändele tuleb piir alles siis, kui maakonnas pole enam sellises eas inimesi, kes võiksid siit lahkuda.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse on maakonna rändesaldot jälginud ja need arvud on teda ehmatanud.
«Minnakse töökohtade pärast,» nentis ta. Seetõttu oleksid just töökohad tema hinnangul vahend, mis noored tagasi tooks. «Kui Viljandisse loodi Eesti maavalitsuse raamatupidamisüksus, tuli siia tööle seitse inimest, kes varem elasid mujal.»
Küsimusele, kuidas olukorda parandada, ei osanud eile vastata ei maavanem ega uuringu koostaja. «Kui oleks vaja teha ühte konkreetset asja, oleks seda juba tehtud,» oli Noorkõiv veendunud.