Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jaan Riet ei teinud oma pilte üksi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL


Esiplaanil olevale fotole Rieti näituselt on 1913. aastal jäädvustatud leiutaja Tamm oma rataskelguga.Jaan Riet ja tema fotod pole tuntud ja tunnustatud mitte ainult Viljandis, vaid kogu Eestis.

1873. aastal Viljandimaal Abja vallas Perakülas puusepp Hans Rieti lasterohkes peres sündinud Jaan õppis Peraküla vallakoolis. 1887. aastal läks ta Viljandisse sugulase Henn Rieti veiniärisse tööle.

Järgides Jakob Hurda üleskutset üldrahvalikult vanavara koguda, saatis vaimsete huvidega noormees aastatel 1890—1897 Jakob Hurdale ja Matthias Johann Eisenile 75 poognat vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände ja vanarahva uskumusi.

Juba veiniäri sellina tegeles Jaan Riet amatöörfotograafiaga ning 1897. aastal läks ta Tallinna Christini fotoärisse end täiendama.

1898. aastal avas Riet tolleaegse Liivimaa kuberneri loal isikliku fotoateljee, mille tegevus osutus väga edukaks. Majanduslikud jalad alla saanud, võis noor fotograaf mõelda ka isiklikule elule.

Naised olid edumeelsemad

1902. aastal sõlmiti Jaan Rieti ja Maria (hiljem Marie) Udelti abielu. Neil sündis kaks tütart.

Jaan Rieti naine, tütar Hilja ja naiseõde Anna Kukk etendasid olulist osa fotoateljee arengus ja edus, nagu selgus ka Peeter Toominga vestlusest Hilja Rietiga 1993. aastal.

Fotoajaloost on teada, et Jaan Riet täiendas end 1903. aastal Saksamaal Frankfurdis. Pole aga mainitud, et sedasama tegid ka Marie ja Anna, õppides 1909. aastal Leipzigis Bruno Wiehri fotoäris. Enne seda, 1905. aastal, õppis Marie Riet Dresdenis kunstfotograafiat.

Kui Jaan Riet maailmasõtta kutsuti, hakkasid ateljees portreesid tegema pere naised, kes jätkasid seda ka hiljem. Jaan Riet ise pühendus rohkem välitöödele ning huvitus stereofotograafiast.

1936. aastaks oli stereofotode kollektsioon sedavõrd suureks kasvanud, et sündis 547 võttest koosnev "Kodumaa stereopiltide kogu".

Kui Jaan Riet võttis välismaisel koolitusel omandatust kasutusele vaid tehnilise poole, siis naised hakkasid ka olemuslikult teistsuguseid pilte tegema. Nood olid aga vastuolus jaanrietlike fotodega ning algul neid peljati.

Postkaardid tõid kuulsust

Hilja Rieti postkaardid levisid üle Eesti ja tõid maalilise lähenemise laiema avalikkuse ette, ühtlasi kujunesid need Rieti fotoäri suurimaks populariseerijaks.

1931. aastal tegi Hilja Riet esimese kaardi (põlev küünal kuuseoksal), mis oli väga edukas. Edust innustatuna valmis tal hulganisti impressionistlikke natüürmorte, meeleolukaid lillefotosid ja muud.

Hilja Riet võttis kasutusele ka väikese, ilma statiivita kaamera ja 35-millimeetrise filmi, mis tundus tolle aja fotograafias ketserlusena.

Marie Rieti (1880—1959) tehtud grupi- ja portreefotod olid uudsete poosidega, omanäolised ja perfektsed. Kahjuks ei saanud ta oma talenti lõpuni rakendada, sest sissejuurdunud maitseotsustused olid fotograafi isikupäraga liiga suures vastuolus.

Marie Riet vastutas ateljee kunstilise poole eest ning Koidu tänava elamu-ateljee ehituse ajal oli just tema see, kes arhitekt Karl Burmanile ettekirjutusi tegi. Hiljem, kui õde Anna fotoärisse tööle tuli, pühendus Marie dendropargi loomisele koduaeda. Seegi oli üks esimesi Eestis. Pargis oli üle saja haruldase taimeliigi, millest mõnda polnud isegi Tartu Ülikooli botaanikaaias.

Aeti kodust minema

Jaan Rieti fotoateljee tegutses 50 aastat. 1940. aastal nõukogude võim natsionaliseeris selle. 1948. aastal ateljee suleti ning 1951. aastal tõsteti Jaan Riet koos perega oma majast välja.

Need sündmused mõjusid laastavalt Jaan Rieti tervisele ning 28. juulil 1952 ta suri.

1971. aastal andsid Jaan Rieti tütred säilinud kogu (ligikaudu 60 000 klaasnegatiivi) nüüdsele Eesti Filmiarhiivile.

Jaan Rieti 13 registreerimisraamatust selgub, et ajavahemikus 1896—1948 tegi ta 79 386 ülesvõtet. Et seni oli sajandivahetuse materjale vähe säilitatud, olid Jaan Rieti fotod paljudele hinnaline uurimismaterjal.

Suur hulk Jaan Rietiga seotud esemeid on Tallinna Linnamuuseumi filiaalis Raevangla Fotomuuseumis. Kondase Keskuses on eksponeeritud vaid väike osa perekond Rietite fotopärandist. Edaspidi on meil aga plaanis korraldada vähemalt üks temaatiline näitus aastas.

Lii Sadam,
keskuse giid-perenaine

Tagasi üles