Postkaardid tõid kuulsust
Hilja Rieti postkaardid levisid üle Eesti ja tõid maalilise lähenemise laiema avalikkuse ette, ühtlasi kujunesid need Rieti fotoäri suurimaks populariseerijaks.
1931. aastal tegi Hilja Riet esimese kaardi (põlev küünal kuuseoksal), mis oli väga edukas. Edust innustatuna valmis tal hulganisti impressionistlikke natüürmorte, meeleolukaid lillefotosid ja muud.
Hilja Riet võttis kasutusele ka väikese, ilma statiivita kaamera ja 35-millimeetrise filmi, mis tundus tolle aja fotograafias ketserlusena.
Marie Rieti (18801959) tehtud grupi- ja portreefotod olid uudsete poosidega, omanäolised ja perfektsed. Kahjuks ei saanud ta oma talenti lõpuni rakendada, sest sissejuurdunud maitseotsustused olid fotograafi isikupäraga liiga suures vastuolus.
Marie Riet vastutas ateljee kunstilise poole eest ning Koidu tänava elamu-ateljee ehituse ajal oli just tema see, kes arhitekt Karl Burmanile ettekirjutusi tegi. Hiljem, kui õde Anna fotoärisse tööle tuli, pühendus Marie dendropargi loomisele koduaeda. Seegi oli üks esimesi Eestis. Pargis oli üle saja haruldase taimeliigi, millest mõnda polnud isegi Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Jaan Rieti fotoateljee tegutses 50 aastat. 1940. aastal nõukogude võim natsionaliseeris selle. 1948. aastal ateljee suleti ning 1951. aastal tõsteti Jaan Riet koos perega oma majast välja.
Need sündmused mõjusid laastavalt Jaan Rieti tervisele ning 28. juulil 1952 ta suri.
1971. aastal andsid Jaan Rieti tütred säilinud kogu (ligikaudu 60 000 klaasnegatiivi) nüüdsele Eesti Filmiarhiivile.
Jaan Rieti 13 registreerimisraamatust selgub, et ajavahemikus 18961948 tegi ta 79 386 ülesvõtet. Et seni oli sajandivahetuse materjale vähe säilitatud, olid Jaan Rieti fotod paljudele hinnaline uurimismaterjal.
Suur hulk Jaan Rietiga seotud esemeid on Tallinna Linnamuuseumi filiaalis Raevangla Fotomuuseumis. Kondase Keskuses on eksponeeritud vaid väike osa perekond Rietite fotopärandist. Edaspidi on meil aga plaanis korraldada vähemalt üks temaatiline näitus aastas.
Lii Sadam,
keskuse giid-perenaine