Viljandi kultuurimaja 17 töötajast jääb ametisse vaid kolm, sest päästeteenistuse nõudel tuleb hoone 1. maist sulgeda ja see läheb pikaks ajaks remonti.
Remonti minev Viljandi kultuurimaja koondab enamiku töötajatest
11. märts 2010, 20:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnapea Kalle Jentsi sõnul ei ole renoveerimine siiski ainus koondamise põhjus. Kultuurimaja tegevus on kavas ümber korraldada ja umbes aasta pärast võib samas majas tööle hakata hoopis uue nimega asutus. Kui palju töökohti seal siis on, ei osanud meer veel öelda, küll aga võivad praegu koondatavad nendele kandideerida.
«Kindlasti tahame kultuurimaja tegevuse mingil määral ühendada noortekeskuse omaga, aga mis täpselt sünnib, selle peab paika panema loodav töögrupp,» lausus Jents.
Ta nentis, et kui eelarveseis oleks sama roosiline kui mõne aasta eest, võiks kultuurimaja töötajad remondi ajaks ehk isegi palgale jätta, kuid nüüd ei saa linn seda endale lubada.
Viimased lähevad hansapäevade järel
Kultuurimaja direktori Tiit Kalmeti ütlemist mööda sõltub inimeste vabastamise aeg nende staažist ja ülesannetest. Kui esimesed töötajad peavad koju jääma juba 30. aprillil, siis viimased alles pärast juuni algul peetavaid hansapäevi.
«1. maist on kultuurimaja avalikeks üritusteks igatahes suletud,» lausus Kalmet.
Nii kindla lõputärmini on määranud päästeamet, kes juba mõnda aega on nõudnud kultuurimajja tulekindlaid uksi ja muid ohutusnõuetest tulenevaid parandusi. Seni pole linn neid eraldi tegema hakanud, sest pikka aega on oodatud hoone suurremonti ja nüüd on selleks kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste (KOIT) kavas rahagi ette nähtud.
Mõne nädala eest sai linnavalitsus ebameeldiva üllatuse, sest rahandusministeeriumi initsiatiivil kinnitas valitsus KOIT-kava investeeringuobjektid veidi muudetuna. Nimelt oli nii kultuurimaja remondi kui Viljandi staadioni olmehoone rajamise algus nihutatud käesoleva aasta teisest ja esimesest kvartalist neljandasse.
Lahkarvamus võlakoormuse osas
Põhjus, miks ministeerium tähtaegu edasi lükkas, peitub linna laenukoormuses. Linnavalitsuse käsitluse kohaselt ulatuvad Viljandi laenukohustused umbes 73 miljoni kroonini, mis moodustab 30 protsenti puhastatud eelarvest ehk kaks korda vähem, kui on seadusega lubatud 60 protsenti. Rahandusministeeriumi arvestuse kohaselt on linna laenukoorem aga 162 miljonit ehk 67 protsenti puhastatud eelarvest.
Eriarvamus tuleneb sellest, kuidas keegi käsitleb linna ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi vahel koolide remontimiseks sõlmitud kokkuleppeid. Ehkki lepingute järgi maksab omavalitsus korda tehtud koolimajade eest kasutusrenti, asus rahandusministeerium mullu seisukohale, et sisuliselt on tegemist kapitalirendiga ning seetõttu ei tule Riigi Kinnisvara ees võetud kohustusi käsitleda mitte üürina, vaid osana võlgadest.
«Investeeringute tähtaeg nihutati neljandasse kvartalisse, sest selleks ajaks peaks linna võlakohustused lubatavatesse piiridesse jõudma,» selgitas rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Annika Vilu.
KOIT-kava raha jaotamisega tegeleva Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) elukeskkonna divisjoni juht Kair Tammel kinnitas, et kuigi EAS nõuab rahandusministeeriumi hoiatava hinnangu tõttu linnalt täiendavaid andmeid, ei tähenda see otseselt, et aasta algusesse planeeritud ehitus lükkuks aasta lõppu.
«Linn peab meile ära tõestama, kust saadakse raha omafinantseeringuks,» lausus ta.
1. märtsil rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas toonitas linnapea Kalle Jents, et mõlema kavas oleva objekti puhul on väga oluline tööga kevadel pihta hakata. Nimelt on suvi staadioni kasutamiseks parim aeg, kuid ilma olmehooneta ei saa seda korralikult rakendada, kultuurimajas toimub suvel aga sündmusi vähe ning seetõttu ei tohiks sobivat remondiaega raisku lasta.
Jentsi hinnangul saab Viljandi mõlema objekti omaosaluse leidmisega hakkama ja uut laenu pole vaja selleks kasutada.
«Staadioni olmehoone puhul on enamik omafinantseeringust juba projekteerimiskulude näol kaetud,» kirjutas Jents Ligile saadetud pöördumises.