/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
Viljandis ja kogu Eestis valitseb lumeuputus. Ühele on see rõõm, teisele mure. Kui lapsed saavad lustida lumelinnas ja kelgumäel ning täiskasvanud meelde tuletada suusatamisoskuse, siis omavalitsusjuhid ja teehooldusfirmad peavad lumega ränka võitlust.
Ent miski ei kesta igavesti. Kui majandussurutise lõpu saabumise aja üle võib vaielda ja erinevaid tärmineid välja pakkuda, siis lumemöll saab hiljemalt paari kuu pärast kindlasti otsa. Ja see uputus, mis siis tuleb, on praegusest tunduvalt ebamugavam.
Võin kihla vedada, et nii nagu koos lumesaju tihenemisega lõppesid kauplustes lumelabidate varud ja veidi hiljem ründas rahvas talispordivahendite lette, läheb mõne kuu pärast lahti kummikujaht.
Ettenägelik inimene ostab juba praegu endale meelepärased kummikud varuks, selmet hiljem rahulduda viimase paari kolepruunide ja sobivatest kolm numbrit suurematega.
PS. Ma ei ole seotud ühegi firmaga, kes müüb jalatseid.